13.10.2021 Kolmapäev

Tööandjate keskliit: OECD maksureform tekitab võrdse kohtlemise mure

Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütiku Raul Aroni sõnul toob Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava maksureformi raames suurettevõtetele rahvusvahelise tulumaksumiinimumi kehtestamine kaasa küsimuse võrdsest kohtlemisest. 

Raul Aron, Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik
Raul Aron, Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik Foto: erakogu

Valitsus teatas möödunud nädalal, et vaatamata algsele vastuseisule ja järgnenud läbirääkimistele liitub Eesti siiski juulis välja käidud OECD maksureformi ettepanekuga. Reform kätkeb kahte sammast: 20 miljardi eurose müügituluga kontsernide kasumimaks ehk niinimetatud digimaks, mida Eesti toetab, ning üleilmne, vähemalt 15-protsendine miinimummaks üle 750 miljoni eurose konsolideeritud müügituluga äriühingute kasumilt. 

Reform puudutaks Eesti ettevõtjaid, kes kuuluvad vastava müügituluga kontsernidesse – neid on maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil ligikaudu 350 – ja Eesti peakorteriga rahvusvahelisi kontserne, mida on olenevalt aastast kolm-neli. 

"Asjatundjate hinnangul kaasneb rahvusvahelise tulumaksumiinimumi jõustumisel oluline surve Eesti praeguse maksusüsteemi muutmiseks. Kui kõik suuremad ettevõtted hakkavad uuel moel tulumaksu arvestama, ei pruugi kahe paralleelse süsteemi alahoidmine jõukohane olla ja küsimus tekib ka võrdsest kohtlemisest," ütles Aron BNS-ile. 

'Kasumi tekkepõhisele maksustamisele üleminek vähendaks tema sõnul ka Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Seni on Eesti maksusüsteemi hinnatud OECD konkurentsivõimelisimaks, märkis Aron.

Praeguse süsteemi positiivset majanduslikku mõju on ka mitmed teised uuringud kinnitanud. Näiteks on leitud, et kasumi maksustamine alles dividendi maksmisel on aidanud ettevõtetel kapitali koguda ja paremini kriisid üle elada, soodustanud investeeringuid ning vähendanud kasumi varjamist ettevõtete poolt,

osutas analüütik. 

Oktoobri alguse seisuga oli miinimumtulumaksu kohaldamisala künniseks rahandusministeeriumi sõnul seatud kahetasandiline lävend – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro. Praegu vastab MTA ja äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50 protsenti Eestis tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest. 

Aroni hinnangul on 10 miljoni eurone alampiir Eestis tegutsevate tütarettevõtete käibele madalavõitu. "Selleks piiriks võiks olla pigem 10 miljonit eurot käivet kvartalis või 50 miljonit eurot aastas, nagu kasutatakse keskmise ja suurettevõtte eristamisel. Kui selline lävend oleks püsiv, säilitaks see välisinvestorite jaoks stiimuli oma tütarettevõtteid just siia asutada," selgitas Aron. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!