Eelnõu kohaselt kaotatakse algselt kuni 2028. aastani kavandatud julgeolekumaks, sealhulgas nii ettevõtte kasumimaks kui ka füüsiliste isikute maksustamine alates esimesest eurost.
Maksumuudatused toetavad ettevõtlust
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et muudatus lähtub eesmärgist tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine – selleks tõstetakse alates järgmisest aastast üldine tulumaks 24 protsendini ja ettevõtlustulu maks 22 protsendini, et tugevdada kaitsevõimet pikaajaliselt. Jõusse jääb käibemaksu tõstmine tänavu juulist 24 protsendini, mis muutub tähtajatuks.
„Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu,“ ütles Akkermann.
Ta lisas, et muudatusel on positiivne mõju ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2-protsendise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine oleks eeldanud maksu- ja tolliametis arendusi mitmetes teenustes. IT-arenduste maksumus oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal. Maksu kehtestamine oleks nõudnud arendusi ka sotsiaalkindlustusametis, tervisekassas ja töötukassas.
