"Peame vaatama majanduslikku poolt, kuidas on konjunktuur muutunud ja loomulikult olen valmis neid debatte ja diskussioone pidama, kui hakkame arutama eelarvestrateegiat," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.

"Kahjuks näeme me ka võrreldes suviste prognoosidega alkoholiaktsiisi alalaekumist. Samuti pole alust eeldada piirikaubanduse vähenemist senise alkoholiaktsiisi tõstmise kursi jätkudes," ütles Ratas 7. veebruaril BNS-ile.

"Seega peame riigi eelarvestrateegia aruteludes tõsiselt kaaluma, kas ja kuidas aktsiisipoliitikat järgmise aasta algusest muuta. Nendeks diskussioonideks olen ma peaministrina valmis," märkis Ratas.

"Loomulikult tuleb rahandusministeeriumil läbi kaaluda ka sellise sammu mõjud riigieelarvele ja rahandusminister Toomas Tõnistel valitsuskabinetile välja pakkuda plaanitud tõusu võimaliku ärajätmise katteallikad," rääkis Ratas.

Valitsuse eesmärk alkoholiaktsiisi tõstes on Ratase sõnul olnud alkoholitarbimise vähendamine ning seeläbi ka alkoholiga kaasnevate ulatuslike kahjude leevendamine Eesti inimeste riskikäitumisele ja tervisele.

"Loomulikult peab valitsus seejuures jälgima ja kaaluma ka aktsiisitõusu reaalseid mõjusid eestimaalaste tarbimisharjumustele. Sealhulgas meie inimeste tegelikku alkoholitarbimist, Läti piirikaubandust, aga ka vähenenud Soome turistide arvu," lisas ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir Valdor Seeder ütles 7. veebruaril, et tema juhitud partei toetab tulevaks aastaks plaanitud alkoholiaktsiiside tõusu ärajäämist ja eelarvestrateegia arutelul alustab IRL koalitsioonipartneritega läbirääkimisi nende ärajätmiseks.

"Meie seisukoht on, et jah aktsiisipoliitika vajaks läbivaatamist. Milles me kokku lepime, kuhu me jõuame, ei oska täna vastata," ütles Seeder.

Alkoholi aktsiisi määrad on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt. Enim on kasvanud lahjade alkohoolsete jookide aktsiis, millest õlle aktsiis on näiteks 2015. aastaga võrreldes enam kui kahekordistunud. Aktsiiside tõusuga on samaaegselt käivitunud alkoturism Lätti ja alkoholiaktsiiside laekumise pidurdumine.

Osaliselt sellest tingituna otsustas koalitsioon käesoleva aasta veebruariks plaanitud aktsiisistõuse vähendada poole võrra. Samas ei muudetud 2019. ja 2020. aastal aktsiisitõuse. Nii tulevaks kui ka ületuleval aastal peaks alkoholiaktsiis kerkima 10 protsendi võrra, välja arvatud veini oma, mis peaks kasvama 20 protsenti.

Möödunud aastal laekus maksu- ja tolliameti andmetel alkoholiaktsiise 87,5 protsenti planeeritust ehk 33 miljonit eurot eelarves oodatust vähem. 2016. aastaga võrreldes laekus alkoholiaktsiisi 22 miljonit eurot ehk 8,8 protsenti vähem.