Tegevuskava elluviimiseks muudetakse esiteks sotsiaalmaksuseadust, langetades maksumäära ühe protsendi võrra. Tulumaksuseaduse muudatusega suurendatakse maksuvaba tulu 2019. aastaks 205 euroni, vähendatakse tulust mahaarvamise piirmäära 1920 eurolt 1200 eurole, selgub eelnõu seletuskirjast.
Samuti korrastatakse tulumaksuseaduse muudatusega renditulu maksustamist ja suurendatakse välislähetuse päevaraha 32 eurolt 50 euroni päevas. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega tõstetakse aktsiisimäära alkoholile, tubakale ja kätusele. Käibemaksuseaduse muudatusega tõstetakse majutusteenuste käibemaksumäär 9 protsendilt 14 protsendini.
Sotsiaalmaksu määra langetab valitsus 2017. aastal 33 protsendilt 32,5 protsendile ning alates 2018. aastast veel 0,5 protsendipunkti võrra 32 protsendile. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa langeb esimeses järgus 13 protsendilt 12,5 protsendile ning seejärel 0,5 protsendipunkti võrra 12 protsendile.
Maksulaekumine väheneb 2017. aastal 33,8 miljoni euro võrra ning kahel järgneval aastal vastavalt 86,0 ning 91,0 miljoni euro võrra, selgub seletuskirjast. Laekumine ravikindlustuse vahenditesse kompneseeritakse riigieelarve muude tulude arvelt.
Maksuvaba tulu suureneb praeguselt 154 eurolt 2019. aastaks 205 euroni. Samuti soovib valitsus eelnõuga tagada, et keskmine vanaduspension jääb pensioni täiendava maksuvaba tulu tõstmise tulemusena endiselt tulumaksuvabaks. Muudatuste tulemusena väheneb tulumaksu laekumine järgmisel aastal 25,8 miljoni euro võrra.
Samuti seotakse eelnõuga laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldisest määrast, mille läbi jääb laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu kehtivale tasemele 154 eurot kuus. Mahaarvatavate koolituskulude all välistatakse täisealiste huvikoolitused; tasemekoolitusega seotud kulude ning kuni 18-aastaste huvihariduse kulude mahaarvestus säilib.
Järgmise aasta algusest planeeritud aktsiisitõusud lükatakse alkoholi puhul 1. veebruarile ning tubakatoodetel 1. juunile. Planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile asendatakse 15-protsendilise tõusuga ning 5-protsendiline aktsiisimäära tõus sigarettidele ja suitsetamistubakale asendatakse 8-protsendilise tõusuga aastatel 2016–2018.
Lisaks tõstetakse 10 protsenti nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisi 2019. ja 2020. aastal. Veini ja üle 6 mahuprotsendiga alkoholisisaldusega kääritatud joogi aktsiisi tõstetakse 20 protsenti nii 2019. kui ka 2020. aastal. Veiniaktsiisi tõuseb enam seetõttu, et aktsiisi osatähtsus veini jaehinnas on üks väiksemaid; kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse vastavaks veini omaga seoses Euroopa Liidu õigusnõuetega.
Tubakatoodete puhul ei tõsteta erandina sigarite ja sigarillode aktsiisimäära, sest kavas oli analüüsida nimetatud toodete aktsiisimäära muutmist kahekomponendiliseks sarnaselt sigarettide aktsiisimäärale, selgub seletuskirjast. Sigarite ja sigarillode aktsiisitulu osakaal tubakaaktsiisi laekumises on ligikaudu 0,68 protsenti.
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Diislikütuse aktsiismäär tõuseb 14 protsenti järgmisel aastal ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustab alates järgmisest aastast 27 protsenti diislikütuse aktsiisimäärast; seni oli see 28,2 protsenti.
