Olgu siinkohal näiteks lühiajaliselt mõne kohaliku maksu kogumine, et rajada kogukonnale oluline objekt või ehitada teid ja kommunikatsioone, mis tekitaks ettevõtjal huvi omavalitsusse investeerida ja sellega ka töökohti juurde luua, kirjutab Riigikontroll.
Omavalitsuste rahastamissüsteemi põhimõtted on kohalikud omavalitsused pannud aastaid konkureerima elanike, eelkõige tööl käivate inimeste elukoha registreerimise pärast.
Tulude sõltuvus elanike meelitamisest omavalitsusse seab paljud omavalitsused teistega ebavõrdsele positsioonile, kuna neil puudub võimalus ise oma tulusid demograafilise olukorra või asukoha tõttu mõjutada. Lõhet vaesemate ja rikkamate omavalitsuste vahel vähendatakse riigieelarve tasandusfondist toetust makstes.
Näiteks saavad 2013. aastal riigieelarve tasandusfondi 74 miljonist eurost 44 protsenti Lõuna-Eestis asuvad omavalitsused, kus elab kokku 25 protsenti Eesti inimestest; 29 protsenti Kirde-Eestis asuvad omavalitsused, kus elab kokku 12 protsenti inimestest; ja 1 protsendi Põhja-Eestis asuvad omavalitsused, kus elab kokku 42 protsenti Eesti inimestest. Üksikisiku tulumaksu määrava rolli tõttu sõltuvad aga omavalitsuste tulud piirkondlikest palgaerinevustest, mille vahed on mitmekordsed.
Kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi puhul vajab seega läbimõtlemist nii kohalike maksuliikide kehtestamine, riigi ja omavalitsuste maksutulu jagamine kui ka omavalitsustele riigieelarvest makstavate toetuste otstarve ja nende kasutamise jäikuse määr.
