"Meile jääb arusaamatuks, millest sotsiaaldemokraatlik erakond enda alkoholipoliitika ettepanekus lähtub. Meile teadaolevalt ei näe ükski riiklik poliitikakava nagu Alkoholipoliitika Roheline Raamat ega ka tänase valitsuskoalitsiooni lepe ette, sedavõrd radikaalset ja euroopalike arusaamadega selget vastuolus olevat poliitikamuudatust. Pöördelisi muudatusi alkoholipoliitikas ei näinud ette ka aktsiisieelnõud põhjalikult vaaginud Vabariigi Valitsus" ütles Saku õlletehase juht Margus Kastein pressiteates.
"Euroopa Liidu riikidest moodustab kange alkoholi tarbimine alkoholi kogutarbimisest suurima osakaalu. Kangeid alkohoolseid jooke maksustatakse Euroopa Liidu riikides keskeltläbi 3,15 korda kallimalt kui õlut, kusjuures see vahe on iga-aastaselt suurenenud. Eestis on vahe Euroopa Liidu keskmisest juba tänasel päeval oluliselt väiksem ehk 2,6 korda. Euroopa Liidu 28-st riigist 21-s on õlle ja kange alkoholi aktsiiside vahe suurem kui kaks korda," rääkis A.Le Coq juht Tarmo Noop.
Õlletootjate hinnangul on ka ilma poliitikute abita purju joomiseks kõige soodsam viina osta. Tootjate sõnul tuleks tõsta viina hinda, mitte õlle oma.
Lisaks on õlletootjad on seisukohal, et radikaalsete alkoholipoliitika muudatuste vastuvõtmine ilma arusaadava mõjude analüüsiga ei ole õigusriigile kohane.
"Seadusandja peab alkoholipoliitika otsuste langetamisel arvestama ennekõike rahvatervise aspekte, samuti ka eelarvepoliitilisi ja piirikaubandusega seotud tegureid. Antud juhul ei ole analüüsitud neist ühtegi, sest mitte ükski aspekt ei kõneleks sellise ettepaneku kasuks," teatasid ühisavalduses õlletootjad.
Rahanduskomisjon otsustas neljapäeval IRL-i ja Sotsiaaldemokraatide häältega teha riigikogu menetluses olevale aktsiisiseadusele muudatusettepaneku, mis tõstaks õlle aktsiisi 5 protsenti rohkem. Selleks et rahanduskomisjoni muudatusettepanek ka eelnõusse jõuaks, peab selle esmalt heaks kiitma riigikogu.
