07.02.2022 Esmaspäev

MTA: krüptoraha maksustatakse vaid sellelt tulu teenimise korral

Füüsilisel isikul tekib maksukohustus, kui ta konverteerib krüptoraha tavavaluuta vastu, vahetab krüptoraha mõne muu krüptoraha vastu või kasutab krüptoraha kaupade või teenuste eest tasumiseks ning saab seeläbi tulu, teatab maksu- ja tolliamet (MTA) õige pea saabuva tuludeklaratsioonide esitamise perioodi eel.

Kui füüsiline isik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis tuleb tulu deklareerida ettevõtlustuluna.
Kui füüsiline isik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis tuleb tulu deklareerida ettevõtlustuluna. Foto: pixabay

Seejuures on oluline silmas pidada, et krüptoraha puhul tuleb igat tehingut hinnata eraldiseisvalt, kuna maksustatakse ainult neid tehinguid, millelt on teenitud tulu ehk on saadud kasu. Põhjus seisneb selles, et tulumaksuseadus käsitleb krüptoraha kui vara, mistõttu ei saa arvesse võtta kahjumlikke tehinguid, nagu seda tehakse väärtpaberite maksustamisel.

Kasu arvestatakse krüptoraha soetamismaksumuse ja müügihinna vahena. Näiteks kui isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 18 000 eurot ja müüs hinnaga 10 000 eurot, siis ta ei pea tehingut deklareerima, sest ta ei teeninud sellelt tulu, vaid sai kahjumit. Kui aga olukord on vastupidine ehk isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 10 000 eurot ja müüs selle hinnaga 18 000 eurot, siis tuleb tuluna saadud 8000 eurot deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest ning tasuda 20-protsendiline tulumaks.

Krüptoraha soetamismaksumus ja müügihind tuleb ümber arvutada eurodesse, arvestades tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud krüptoraha vahetuskurssi. Kui tehing on tehtud turutingimustel, siis on võimalik kasutada tehingu toimumise keskkonna – näiteks Coinbase’i – vahetuskurssi.

Vahetades ühe krüptoraha teise vastu, tuleb samuti jälgida turuhinda ja teenitud tulu ehk kasumit – näiteks olukorras, kus isik soetas kaks Litecoini 260 euro väärtuses, mille ta vahetas mõne kuu möödudes 0,2 Etherumi vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel oli kahe Litecoini turuhind tõusnud 500 eurole. Seega sai isik vahetustehingust kasu 240 eurot, mis tuleb deklareerida ning sellelt tuleb tasuda tulumaks.

Tasudes krüptorahaga kaupade või teenuste eest, tuleb arvutada välja teenitud tulu ehk saadud kauba või teenuse ja kasutatud krüptoraha ostuhinna vahe. Näiteks olukorras, kus isikul oli üks Bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest ning kasutas seda 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks, mil Bitcoini turuhind oli 30 000 eurot. Sel juhul sai isik auto soetamistehinguga 27 500 eurot tulu. Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste, nagu toidukaupede, tehnika või iluteenuste ostmisel.  

Oluline on märkida, et juba eelnevalt maksustatud krüptorahas saadud tulu – näiteks töötasu, dividendide või juhatuseliikme tasu – konverteerimine tavavaluutasse või selle kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too. Näiteks kui isiku krüptoraha elektroonsesse rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,05 Bitcoini, mis on ettevõttel deklareeritud ning millelt on turuhinna alusel tasutud juba tööjõumaksud. Kui isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,05 Bitcoini erinevate kaupade ja teenuste soetamiseks, siis puudub tal edasine deklareerimiskohustus. Kui isik aga otsustab krüptoraha edasi investeerida, siis iga järgmine kasumlik krüptorahaga tehtud tehing toob kaasa tulumaksukohustust.

Kui füüsiline isik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis tuleb tulu deklareerida ettevõtlustuluna. Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt kauba tootmisega. Maksukohustus tekib kaevandatud krüptoraha võõrandamise ehk müügi või vahetamise hetkel saadud kasust. Püsivalt kaevandamisega tegelev füüsiline isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud, näiteks seadmed, elektrikulu ja muu seesuguse. Füüsiline isik kaevandamistulu saamiseks tehtud kulusid maha arvata ei saa.

Krüptoraha kasutatakse ka stake’imiseks ehk panustamiseks. Panustades krüptoraha plokiahela töösse, lukustatakse sisuliselt oma varad ja selle eest saadakse vastu tasu. MTA näeb seda kui krüptoraha laenamist. Kui füüsiline isik saab stake’imise ehk panustamise tulemusel tulu, mida nimetatakse tihti ka preemiaks, siis on see sisuliselt intress krüptoraha laenamisest ja füüsilisel isikul tuleb saadud intress ise deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 II osas või 8.1. Intressitulu kuulub deklareerimisele selle saamise aastal vastaval füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.

Kõneainet pakub ka krüptovara NFT (inglise keeles non-fungible token). NFT-sid seostatakse tihti näiteks digitaalse kunstiga. NFT maksustamisel tuleb lähtuda tehingu sisust nii looja kui ka ostja vaatest. Kui füüsiline isik ostab ja müüb NFT-sid tulu teenimise eesmärgil, siis kuulub NFT-de võõrandamisest saadud kasu deklareerimisele vara võõrandamisena. Kui füüsilisest isikust NFT-looja saab oma NFT-de edasimüügilt igakord tasu, siis on tegemist autoritasuga. Autoritasu kuulub deklareerimisele füüsilise isiku tuludeklaratsioonis litsentsitasuna.

MTA selgitab, et kuna suurem osa krüptorahaga seotud tehinguid on piiriülesed, siis on just rahvusvaheline koostöö üheks oluliseks osaks valdkonna riskiinfos. Ameti hinnangul on infovahetus välisriikidega tõhus. Riigid teadvustavad, et edukas koostöö aitab jõuda paremini isikuteni, kes on oma tegevuse viinud üle piiri ja kelle maksukäitumine ei ole korras.

Ka MTA praktika krüptoraha maksustamise juhtumite menetlemisel suureneb. Veelgi enam, lisaks meie enda praktikale on olemas ka krüptoraha kaevandamise osas kohtupraktika, kus äriühing sai maksueelise alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. Samuti oleme tegelenud juhtumiga, kus kontrollajendiks oli välisriigi krüptoraha vahetusplatvormilt saadud andmed ning isiku välisriigi krediidiasutuses asuv arvelduskonto.

Kui teenitud tulult maksud maksmata jätta, on MTA-l võimalik maksusumma määrata tagasiulatuvalt kolm aastat ning tahtliku tasumata jätmise korral kuni viis aastat. Tähtaegselt tasumata jäetud maksudele lisandub ka intress.

Tuleb ka arvestada, et valeandmete esitamine maksudeklaratsioonis on väärtegu, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot ning äriühingut kuni 32 000 eurot. Kui aga valeandmeid esitatakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja sellega varjatakse maksukohustust  40 000 euro võrra või enam, siis on tegemist maksukuriteoga, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Üle 400 000 euro suuruse maksukohustuse varjamise eest on ette nähtud ühe- kuni seitsmeaastane vangistus.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!