Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul käibemaksuseadusest tulenev kohustus registreerida end maksukohustuslasena. Samas saab ta end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 euro suurust piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine tähendab aga, et ettevõte peab hakkama iga kuu pidama käibemaksuarvestust ja esitama käibedeklaratsiooni 20. kuupäevaks (või hiljemalt esimeseks tööpäevaks pärast seda, kui see langeb nädalavahetusele). See tähendab tõenäoliselt lisakulusid raamatupidamisteenuse arvelt, kui pole just soovi ise sellega tegeleda.
Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile kolme tööpäeva jooksul alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast.
Miks olla käibemaksukohustuslane?
Kui osta näiteks teenust või toodet teiselt käibemaksukohustuslastelt, siis saab käibemaksukohustuslasena teha tasaarveldust müügi- ja ostukäibemaksu vahel. Samuti on kohustuslasel õigus ostudelt makstud käibemaks maksuametilt tagasi nõuda, kui see on suurem antud perioodi müügikäibemaksust.
Käibemaksukohustuslane on kasulikum mitte olla siis, kui kulud on madalad või klientideks on erakliendid, kes käibemaksu tagasi ei saa.
Kas käibemaksukohustuslaseks tuleb ennast tingimata registreerida?
Käibemaksukohustuslaseks peab end registreerima kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui maksustatav käive ületab aastas 40 000 eurot. Kui juhtub nii, et juhtkonnal jääb ettevõte õigel ajal käibemaksukohustuslaseks registreerimata, on maksuamet seni üles näidanud mõistvat suhtumist ning laseb ka tagantjärele muudatusi teha. Muudatus tuleb teha sellesse perioodi, kus maksustatav käive ületas 40 000 eurot, ning väljastatavatele arvetele tuleb lisada käibemaks. Sellest on vaja teavitada ka kliente, kellele on selle aja jooksul arve esitatud, seejärel tuleb käibemaks deklareerida õiges kuus ning tasuda Maksu-ja Tolliametile käibemaks.
Piiratud käibemaksukohustuslaseks aga registreeritakse isikud, kes soetavad kaupa teisest liikmesriigist üle piirmäära 10 000 eurot kalendriaastas või saavad teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (piirmäära ei ole). Piiratud maksukohustuslaseks ei loeta füüsilisi isikuid, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes soetavad kaupa ja teenuseid ettevõtluse tarbeks.
Gerli Ramler, vabakutseline ajakirjanik
