TRK 1140x140 ee gif
10.02.2015 Teisipäev

Milleks jätkusuutlikkuse aruanne?

Remo Kuldkepp, EY auditiosakonna vanemkonsultant
Remo Kuldkepp, EY auditiosakonna vanemkonsultant Foto: EY

Jätkusuutlikkuse aruande koostamine on iga aastaga üha enam populaarsust kogunud. Mittefinantsaruande esitamine on siiani küll vabatahtlik, kuid siiski on ettevõtteid, kes selles lisaväärtust näevad. Jätkusuutlikkuse aruande esitamine vabatahtlikuks kauaks enam ei jää.

2013. aastal viisid EY ja Boston College Center for Corporate Citizenship üheskoos läbi uuringu, milles lahati jätkusuutlikkuse aruande esitamise mõju ettevõtte tegevusele. Vaikselt hakkab igavikku vajuma arusaam, et jätkusuutlikkuse aruanne on ainult „roheliste“ või väga suurte ettevõtete pärusmaa. Pigem on tänapäeval tegemist sisulise aruandega. Rohkem kui pooled uuringus osalenutest leidsid, et aruande koostamine parandab ettevõtte mainet, üle 35% küsitletutest märkis, et aruanne suurendab töötajate lojaalsust ning 10% tõi välja, et jätkusuutlikkuse aruanne parandab ettevõtte võimalust vajadusel võõrkapitali kaasata. Lühidalt öeldes toodi välja, et aruanne tõstab ettevõtte väärtust. Olulisim, mis jätkusuutlikkuse aruandega kaasneb, on ettevõtte läbipaistvuse kasv, mistõttu on nii investoritel kui ka muudel huvigruppidel võimalik saada ettevõtte majandustegevuse sotsiaalsest mõjust parem ülevaade ning teha seda informatsiooni kasutades kaalutletumaid otsuseid. Ka pöörab üha suurem osa nii-öelda lääne ettevõtetest koostööpartnerite valikul tähelepanu sellele, kuidas potentsiaalsed partnerid jätkusuutlikkuse teemasid käsitlevad.

Jätkusuutlikkuse aruande avalikustamisel on mitmeid positiivseid välismõjusid, kuid aruande koostamise protsess ise on ettevõttele ilmselt veelgi kasulikum. Nimelt on enamik uuringus osalenud ettevõtetest kinnitanud, et aruande koostamine on sundinud neid oma äritegevust teise nurga alt hindama. 88% uuringus osalenud ettevõtetest väitis, et jätkusuutlikkuse aruande koostamine on muutnud nende otsustusprotsessi efektiivsemaks. Peamiselt rõhutati asjaolu, et aruande koostamine sunnib koguma ja analüüsima andmeid, mille kogumise ja analüüsimise vajalikkust ei osatud eelnevalt hinnata.

Eeltoodud positiivsed mõjud ei veena töömahukat aruande koostamist ette võtma? Suure tõenäosusega lahendab selle mure 2014. aastal Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ning Euroopa Nõukogu poolt heakskiidu leidnud uus direktiiv, mis sätestab tingimused ettevõtetele, kellele laieneb mittefinantsinformatsiooni avaldamise kohustus. Põhimõtteliselt võib öelda, et jätkusuutlikkusega seonduva informatsiooni esitamine muutub kohustuslikuks avaliku huvi üksustele. Liikmesriikidel on 2 aastat aega, et direktiivi kohaliku seadusandlusega sobitada, mis tähendab, et esimesed kohustuslikud aruanded peaksid ilmuma 2018. aastal.

Kohustuslikus korras jätkusuutlikkuse informatsiooni esitamine ei ole siiski midagi uut ning alati ei tehta seda ka riiklikul tasandil. Nimelt on paljud väärtpaberibörsid oma klientidele kehtestanud suuremal või vähemal määral mittefinantsinformatsiooni avalikustamise nõude. Börside huvi sellise informatsiooni esitamise kohustuse kehtestamisel on seotud investorite ootusega muuta ettevõtete tegevus veelgi läbipaistvamaks.

Kuigi jätkusuutlikkuse aruande koostamine on ressursimahukas ning võib tunduda esialgu kulukas, siis on selle koostamisel ning avalikustamisel palju positiivseid siseseid ja väliseid mõjusid ettevõtte äritegevusele. Kuna suure tõenäosusega tekib üsna pea Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustus mittefinantsinfot avalikustada, siis miks mitte alustada juba praegu, et kohustuslikuks muutumisel ei tekiks viimase hetke paanikat.

Uuring on leitav siit: http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/EY_-_Value_of_sustainability_reporting/%24FILE/EY-Value-of-Sustainability-Reporting.pdf

Viide EU direktiivi informatsioonile: http://ec.europa.eu/finance/accounting/non-financial_reporting/index_en.htm

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes