21.08.2017 Esmaspäev

Levinumad küsimused dividendide maksmisel

Maret Hallikma, vandeadvokaat
Maret Hallikma, vandeadvokaat
Kui raamatupidajad töötavad usinalt majandusaasta aruannete kallal, siis omanikud on võimalike dividendimaksete ootuses. Artiklis antakse ülevaade dividendide maksmise ja maksustamisega seotud reeglitest ja käsitletakse levinumaid küsimusi seoses dividendide maksmisega.

Dividend – see on äriühingu omanikele (osanikele või aktsionäridele) jaotatav kasum. Dividendide saamise aluseks on seega dividendi saaja osalus äriühingus ning üldjuhul vastab dividendi suurus ka saaja osalusele äriühingu osa- või aktsiakapitalis. Samas lubab äriseadustik sellest reeglist kõrvale kalduda ja jaotada dividende teistsuguste proportsioonide alusel, näiteks juhul, kui osanik on olnud teistest aktiivsem. Selline ebaproportsionaalne dividendide jaotamise võimalus peab olema ette nähtud äriühingu põhikirjas.

Millal ja kuidas otsustada dividendide maksmine?

Dividende saab välja maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. See tähendab, et dividende ei saa välja maksta jooksva majandusaasta kasumi arvelt, vaid sellise kasumi arvelt, mis on teenitud eelnevatel majandusaastatel. Äriseadustik näeb siiski aktsiaseltside puhul ette erandina õiguse teha ettemakseid kuni poole ulatuses eeldatavast kasumist. Sellist n.ö eeldividendi võib aktsionäridele jaotada pärast majandusaasta lõppu, kuid enne aastaaruande kinnitamist tingimusel, et selline õigus on aktsiaseltsi põhikirjas ette nähtud.

Majandusaasta tulemuste kohta koostatud aruande kinnitamist ja dividendide väljamaksmist reguleerivad äriseadustiku sätted. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et olenevalt äriühingu tüübist (osaühing, aktsiaselts) võib regulatsioon  erineda.

Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, et dividendidega seotud otsused õigesti vastu võetud ja vormistatud. Seda ka neis äriühingutes, kus on vaid üks osanik, et hiljem oleks võimalik dividendide maksmist tõendada näiteks maksuametile või võlausaldajatele. Eriti oluline on aga otsuse olemasolu, kui osanikke või aktsionäre on rohkem kui üks, et hoida ära hilisemad vaidlused. Kasumi jaotamise otsuse sisu on seadusega kindlaks määratud ning lisaks  kohustuslikele andmetele võiks otsuses märkida ka dividendide väljamaksmise tähtaja või tähtajad, et vältida hilisemaid nõudeid dividendide väljamaksmisega viivitamisel.

Piirangud

Dividendide väljamaksmise üle otsustamisel tuleb jälgida ka teatud piiranguid. Kindlasti tuleb arvestada juba eespool märgitud nõuet, et majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud. Kui tegemist on osaühinguga, mis on asutatud sissemakset tegemata, ei saa dividende jaotada enne, kui osanikud on osakapitali täies ulatuses sisse maksnud.

Samuti tuleb meeles pidada, et pärast dividendide väljamaksmist ei langeks äriühingu omakapital ehk netovara alla lubatud piirmäära, milles osaühingu puhul on pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2500 eurot. Kui dividendide maksmisel muutuks äriühingu netovara lubatust väiksemaks, ei tohi omanikele väljamakseid teha. Siinjuures on vaja arvestada nii väljamakstavaid dividende kui ka dividendide maksmisega kaasnevat maksukohustust.

Maksustamine

Eesti tulumaksuseaduse põhimõtete kohaselt ei teki äriühingutel maksukohustust kasumi teenimisel, küll aga tuleb tulumaksukohustusega arvestada siis, kui kasumit jaotatakse ehk juhul, kui makstakse dividende. Oluline on  märkida, et dividendilt tasutav tulumaks tuleb maksta just äriühingul, kes dividende jaotab ning dividendide saajal endal mingit maksukohustust ei teki. Seega peab alati dividendide maksmisel otsustama, et väljamakse tegemisel oleks äriühingul piisavalt raha ka tekkiva maksukohustuse katmiseks. Erinevalt dividendidest, võib tulumaksukulu kanda ka jooksva kasumi arvelt, mistõttu ei pea alati jätma varu eelmise majandusaasta kasumist tulumaksukohustuse katmiseks. Konservatiivse lähenemise korral tasuks siiski väljamakstavaid dividende maksukulu võrra vähendada.

Maksukohustus dividendidelt ei sõltu dividendide saaja isikust, kuna maksustatakse Eesti äriühingu kasumit, mitte osaniku või aktsionäri tulu. Dividendide maksumääraks on üldine tulumaksumäär – 20% brutosummalt ehk 20/80 netosummalt. See tähendab, et kui äriühing teeb dividendide väljamakse 1000 eurot, tuleb arvestada lisaks tulumaksuga summas 250 eurot (20 x 1000 eurot/80 = 250 eurot), mistõttu äriühingu kogukulu on 1250 eurot (1000 eurot +250 eurot = 1250 eurot).

Dividendidega seotud maksukohustus deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi TSD lisal 7 väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja selleks tähtajaks tuleb tasuda ka vastav maksusumma. Esitada tuleb ka lisa INF1, kus deklareeritakse dividendid nende saajate kaupa.

Põhimõtteliselt on dividende võimalik maksta ka mitterahalises vormis. Äriühing võib anda omanikule tasuta üle äriühingule kuuluva vara või teha mingi soodustuse. Mitterahalises vormis dividendide maksmise puhul tuleb maksukohustuse väljaarvestamiseks leida üleantava vara või tehtud soodustuse väärtus vastavalt turuhinnale ja sellelt arvutada tulumaks. Dividendide maksmine mitterahalises vormis on soovitav dividendide maksmise otsuses hilisemate vaidluste vältimiseks ka eraldi ära märkida.

Näide 1

Äriühing Auto OÜ otsustab oma osanikule maksta dividende 15 000 eurot. Rahalist väljamakset omanikule ei tehta, küll aga registreeritakse omaniku nimele varem äriühingule kuulunud sõiduauto, mille turuväärtus vastab dividendide summale. Sel juhul tuleb Auto OÜ-l maksta dividendidelt tulumaksu 3750 eurot (20 x 15 000/80).

Olgu öeldud, et viimasel ajal on maksuamet ka oma maksuotsustes usinamalt hakanud kasutama mitterahaliste dividendide tuvastamise võimalust. Näiteks on maksuamet nii mõnigi kord käsitlenud mitterahalise dividendina olukorda, kus äriühingu osanik kasutab ühingu omandis olevat kinnisvara isiklikuks otstarbeks. Vaidlused selliste lahenduste õiguspärasuse üle on kohtutes juba käimas.

Oluline on märkida, et tulumaksukohustus dividendidelt tekib hetkel, mil dividendid omanikele välja makstakse, mitte kasumi jaotamise otsuse tegemise hetkel. Kui äriühingu omanikud võtavad vastu otsuse dividende maksta 1. mail, kuid tegelikult tehakse väljamakse alles 15. juunil, siis ka maksukohustus tekib juunikuus, ehk dividendide väljamaksmise kuul ning tulumaks dividendidega seonduvalt tuleb deklareerida ja tasuda 10. juuliks. Ei ole harvad olukorrad, kus kasumi jaotamise otsuse tegemise ning omanikele tehtava reaalse väljamakse ajaline vahe on märkimisväärne, lisaks ei pruugita kogu jaotatavat kasumit välja maksta korraga, vaid makseid võib teha ka osade kaupa. See võib olla tingitud näiteks rahavoolistest põhjustest: kasum on, kuid äriühingul puudub reaalne vaba raha, mille arvelt dividende maksta ja makse tegemisega seonduvalt tekkivat tulumaksukohustust kanda.

Näide 2

OÜ Marike teeb märtsis 2017 otsuse maksta osanikele dividende 10 000 eurot. Otsuses märgitakse, et dividendid makstakse välja kahes jaos: 15. aprilliks 2017 makstakse välja 4000 eurot ja ülejäänud 6000 eurot 15. augustiks 2017. Dividendide väljamaksmise otsuse tegemise kuul (märts 2017) tulumaksukohustust ei teki. Tulumaksu tasumise kohustus dividendidelt tekib 2017. a aprillis 1000 eurot (20 x 4000/80)  ja 2017. a augustis 1500 eurot (20 x 6000/80). Tulumaks dividendidelt tuleb deklareerida ja tasuda vastavalt hiljemalt 10. maiks 2017 ja 10. septembriks 2017.

Kasumise jaotamise otsust võib teha ka mitu korda: äriühing võib aasta alguses otsustada eelmise majandusaasta kasumit mitte jaotada, kuid aasta jooksul olukord muutub ja otsustatakse kasum siiski jaotada.

Praktikast on teada, et palju kasutatakse ka võimalust teha dividendide väljamakseid regulaarselt aasta jooksul kindlas summas. Näiteks otsustab äriühing pärast majandusaasta tulemuste selgumist jaotada kasumit 12 000 euro suuruses summas ja see makstakse omanikule välja igakuiste 1000 euro suuruste maksetena. Tavaliselt kasutavad sellist võimalust n-ö mees ja koer tüüpi äriühingud ehk äriühingud, kus on üks osanik, kes ainuisikuliselt seal ühingus ka tegutseb. Selline olukord on põhimõtteliselt lubatud, kuid siin tuleb arvestada riskiga, et kui äriühing oma ainsale juhatuse liikmele (kes on ka osanik) tööjõumaksudega maksustatavaid väljamakseid ei tee, võib maksuhaldur püüda selliselt regulaarselt makstavat dividendi ümber kvalifitseerida töötasuks ning lisada väljamaksetele sotsiaalmaksu. Selliseid maksuotsuseid on maksuhaldurid omajagu teinud, kuid erinevate õiguslike küsimuste tõttu massilist kampaaniat siiski veel alustatud ei ole. Maksurisk on veel suurem, kui selliseid väljamakseid tehakse siiski jooksva majandusaasta, mitte eelnevate aastate kasumite arvelt.

Maksuvabastus

Tulumaksuseadus näeb ette teatud olukorrad, mil dividendide väljamaksmisel tulumaksukohutust ei teki. Selline võimalus on ka juhul, kui äriühingu poolt dividendide maksmise aluseks on ühingu enda välisriigis saadud dividendid ja dividende saanud Eesti äriühingul on dividende maksnud äriühingus vähemalt 10-protsendiline osalus. Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi äriühingult saadud dividendide puhul piisab maksuvabastuse rakendamiseks vaid tõendamisest, et dividende maksnud äriühing on mõne Euroopa Liidu riigi või Šveitsi resident ning osalus selles ühingus on üle 10 protsendi. Muude riikide äriühingute korral tuleb lisaks tõendada, et saadud dividendid või selle aluseks olev kasumiosa oli vastavas välisriigis tulumaksuga maksustatud. Maksuvabastus ei kehti mõistagi dividendide korral, mida saadi riigist, mida peetakse madala maksumääraga territooriumiks ehk offshore piirkonnaks. Madala maksumääraga territooriumite määratlus on toodud tulumaksuseaduse 10. paragrahvis.

Näide 3

Eesti äriühingul Jäätis OÜ on  30%-linest osalus Läti tütarühingus Saldējums SIA. Läti tütarühing maksab Eesti äriühingule dividende 30 000 eurot, mille Jäätis OÜ maksab omakorda edasi oma osanikele. Eestis  Jäätis OÜ-l dividendidelt tulumaksukohustust ei teki, kuna dividendide aluseks on Euroopa Liidu liikmesriigi (Läti) residendist äriühingult saadud dividendid ning Jäätis OÜ osalus Läti ühingus on rohkem kui 10%.

Näide 4

Jäätis OÜ-l on 30%-line osalus ka  Ukraina äriühingus TOV Moroživo, viimaselt saab Jäätis OÜ dividende 10 000 eurot ning maksab need omakorda dividendidena edasi oma osanikele. Kuna Jäätis OÜ osalus Ukraina äriühingus on üle 10%, siis Eestis ei teki Jäätis OÜ-l dividendide edasimaksmisel tulumaksukohustust, kui Jäätis OÜ tõendab, et TOV Moroživo on Ukraina maksuresident ja tema kasum, mille arvelt dividende maksti, oli tulumaksuga maksutatav või et dividendelt maksti tulumaksu juba Ukrainas. Tavaliselt piisab nende asjaolude tõendamiseks vastava välisriigi maksuameti kinnitusest.

Samuti tuleb tähelepanu juhtida sellele, et alates 1. novembrist 2016 on tulumaksuseadusse lisatud täiendav säte, mis piirab maksuvabastuse kasutamist juhul, kui välisriigi äriühing oli asutatud üksnes eesmärgiga maksuvabastust saada. Kuidas neid asjaolusid kindlaks teha, on ilmselt edaspidiste vaidluste küsimus ja see teema väärib eraldi käsitlemist.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes