"Abinõu mõõdukust ei ole võimalik hinnata, kui seletuskirjas puudub mõjude analüüs," ütles Jõks eile Soraineni ärihommikul peetud ettekandes.
"Puudulikele andmetele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kui laiaulatuslik ja intensiivne on muudatuse mõju ettevõtjatele, kuidas see mõjutab nende kasumlikkust," rääkis ta.
Rahandusministeerium möönab, et ettevõtetel tuleb muuta infosüsteeme, et oleks võimalik edastada tehingupõhist infot. "Sellega kaasnevad ühekordsed kulud, mille suurust on keeruline hinnata," seisab seaduseelnõu seletuskirjas.
Jõks ütles, et ettevõtete hinnangul peaksid suuremad neist raamatupidamisprogrammi arendamiseks kulutama 2500 – 12 000 eurot, samas leidub ettevõtteid, kellel kuluks isegi 15 000 –20 000 eurot.
"Maksupettuse tõkestamine on riigi ülesanne, mida peab rahastama riik," sõnas Jõks. "Pettuste avastamine ei tohi toimuda ettevõtjate kohustuste valimatu suurendamise teel," lisas ta.
