Teisipäev, 22 Jaanuar 2019 14:15

Füüsilise isiku ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine

Ettevõtluskonto teeb väikeste firmade raamatupidamise lihtsamaks.
Ettevõtluskonto teeb väikeste firmade raamatupidamise lihtsamaks. Pixabay

Ettevõtluskonto on Eesti ärimaastikul uus asi, mille olemus vajab selgitamist.

Mis on ettevõtluskonto teenuse eesmärk?

Ettevõtluskonto loob ettevõtlusega tegelemiseks uue lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi. Ettevõtluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse täitmine toimub ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettevõtluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust või müüa kaupu. Samas saab ta vajadusel sõlmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise või kauba müügi andmed kirjas.

Näiteks kui ettevõtluskonto omanik müüb juriidilisele isikule laadal omavalmistatud käsitööd, siis märgib ta lepingule kuupäeva, müüja ja ostja andmed ning kauba nimetuse, koguse, hinna ja summa. Kui ettevõtluskonto omanik saab teenuse osutamisel või kauba müügil sularaha, siis kannab ta ise selle oma ettevõtluskontole, et maksukohustus täita.

Kellele on kasulik ettevõtluskonto?

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid või, kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Näiteks võib tuua ka omavalmistatud kauba müügi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede vm müük.

Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify vm kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.

Kellele ei ole kasulik ettevõtluskonto?

Kuna ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Kuidas ettevõtluskonto teenus toimib?

  • Eraisik avab LHV Pangas ettevõtluskonto.
  • Ettevõtluskonto lepingu sõlmimiseks peab isik olema eelnevalt LHV Panga klient.
  • LHV Panga kliendil tuleb siseneda LHV internetipanka, valida rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud“ ja real „Ettevõtluskonto“ vajutada nuppu „Sõlmi leping“. Lepingu saab allkirjastada Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Oluline on eelnevalt tutvuda ettevõtluskonto lepingu tingimustega!
  • Lepingu sõlmimisega annab ettevõtluskonto omanik LHV Pangale korralduse broneerida ettevõtluskontole laekunud summadelt ettevõtlustulu maks ning kanda ettevõtlustulu maks üle Maksu- ja Tolliametile.

LHV Pank teatab ettevõtluskonto avanud või sulgenud isiku andmed ja ettevõtluskonto kontonumbri (IBAN) Maksu- ja Tolliametile ning kannab kalendrikuus ettevõtluskontole laekunud summadelt broneeritud ettevõtlustulu maksu koheselt üle Maksu- ja Tolliametile. Ettevõtluskontol olevat vaba raha saab konto omanik vabalt kasutada sarnaselt tavapärasele arvelduskontole.

Maksu- ja Tolliamet:

  • kannab LHV Pangalt saadud maksumaksja andmed ettevõtluskonto avamise lepingu sõlmimisel maksukohustuslaste registrisse ja kustutab maksumaksja andmed ettevõtluskonto lepingu lõppemisel registrist,
  • jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja on kogumispensioni kohustatud isik:
  • tulumaksu osa määr 20/55 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • sotsiaalmaksu osa määr 33/55 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • kohustusliku kogumispensioni makse osa määr 2/55 ettevõtlustulu maksu määrast;
  • jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja ei ole kogumispensioni kohustatud isik:
  • tulumaksu osa määr 20/53 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • sotsiaalmaksu osa määr 33/53 ettevõtlustulu maksu määrast;
  • edastab kohustusliku kogumispensioni makse osa andmed pensioniregistri pidajale ning sotsiaalmaksu osa andmed Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile.

Mis on ettevõtlustulu maksu määr?

Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas.

Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida. Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

Kuidas erineb maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise ja füüsilisest isikust ettevõtja puhul?

Näide

Pensionär Toomas osutab oma isikliku traktoriga teenust (kündmine, kartulivõtt, lumekoristus vm). Ta teeb traktori töökorras hoidmiseks ka kulutusi (remont, varuosad, kütus vm).

Toomasele laekub 2019. aastal teenuse osutamisest 6000 eurot ja ta teeb kulutusi 4000 eurot.

Kui Toomas avab LHV Pangas ettevõtluskonto ja kasutab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamist, siis on tema ettevõtlustulu maksukohustus 1200 eurot (6000 × 20%), sest ettevõtlustulust ei ole lubatud kulusid maha arvata.

Kui Toomas registreerib end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), siis on tal ettevõtlustulust lubatud kulud maha arvata.

Toomase tuludeklaratsiooni vormil E kujuneb tema ettevõtlustulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist 6000 – 4000 = 2000 eurot ning sotsiaalmaksuga korrigeerimisel 2000 ÷ 1,33 = 1503,76 eurot.

Toomase sotsiaalmaksukohustus FIEna on 496,24 eurot (1503,76 × 33%).

Toomase tulumaksukohustus kujuneb füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Toomase tulud on pension 4800 eurot ja FIE ettevõtlustulu 1503,76 eurot ehk kokku 6303,76 eurot.

Toomasel on õigus maksuvabale tulule 6000 eurot.

Toomase maksustatav tulu on 6303,76 – 6000 = 303,76 eurot.

Toomase tulumaksukohustus on 303,76 × 20% = 60,75 eurot.

Kui Toomas osutab traktoriga teenust FIEna, siis on tema 2019. aasta maksukohustus 556,99 eurot (496,24 + 60,75).

Kuna Toomasel on seoses oma ettevõtlusega olulised kulud (traktori remont, varuosad, kütus vm), siis on tema maksukohustus FIEna tegutsemisel 643,01 euro (1200 – 556,99) võrra väiksem kui ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise korral.

Kas ettevõtluskonto kasutamisega tekib ravikindlustus?

Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus (500 × 33%).

Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab Maksu- ja Tolliamet Haigekassale.

Näide

Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma kalendrikuus vähemalt 1375 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 275 eurot (1375 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 165 eurot (275 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

Ravikindlustuse tekkimisest saab täpsemalt lugeda Haigekassa veebilehelt „Tööandja kindlustatud“.

Näide

2019. aasta veebruaris teenis füüsiline isik juriidilise isikuga sõlmitud töövõtulepingu alusel 400 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 132 eurot. Samas laekus veebruaris ka füüsilise isiku ettevõtluskontole 800 eurot, millelt arvutati ettevõtlustulu maks 160 eurot (800 x 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 96 eurot (160 × 33/55).

Seega laekus veebruaris füüsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 228 eurot (132 + 96). Isiku puhul on veebruaris sotsiaalmaksu minimaalne kohustus täidetud ja tal on õigus ravikindlustuskaitsele alates 11. märtsist.
Kas ettevõtluskontole laekunud tulult saab teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonil mahaarvamisi?

Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna.

Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Aastatulu ja maksuvaba tulu on selgitatud täpsemalt veebilehel „Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018“.

Kuidas toimub maksustamine teenuse osutamisel juriidilisele isikule?

Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele. Teenuse osutamisel juriidilisele isikule peab ainult arvestama, et juriidilisel isikul tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Juriidilise isiku täiendav maksukohustus ongi ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.

Seetõttu kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu juriidiliselt isikult ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib juriidilisel isikul ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 20/80) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1 ja 2).

Ettevõtluskonto omanik peab juriidilist isikut ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja, et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Juriidiline isik teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 20/80).

Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on juriidilisel isikul kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.

Kuidas erineb ettevõtluskonto arvelduskontost?

LHV Panga mõistes on ettevõtluskonto arvelduskonto, millele rakenduvad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Ettevõtluskontole kehtivad arvelduskontoga sarnased reeglid, näiteks saab ettevõtluskontole tellida pangakaardi või soovi korral kaardimakseterminali. Erandiks on investeerimisteenused – ettevõtluskontol ei ole lubatud väärtpaberitehingud.

Ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste tehingute tegemiseks on eraisikul soovitatav kasutada oma igapäevast arvelduskontot, et vältida ekslike kannete tegemist Maksu- ja Tolliametile.

Ettevõtluskontole ekslikult laekunud summa

Kui ettevõtluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettevõtlustulu maksuga, siis tuleb maksumaksjal esitada e-maksuameti/e-tolli kaudu („Teated“ – „Saada teade“ – „Teema“ all valida „Teade“) taotlus asjaoludega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettevõtlustulu maksuga. Vajadusel saab taotluse koos tõenditega esitada Maksu- ja Tolliametile ka kirjalikult. Maksu- ja Tolliamet tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes