Võimalust on FI sõnul vaja, et vältida registreeringu kasutamist investorite eksitamisel ning juhtida riske Eesti finantsturul, eriti õiguspäraselt ja läbipaistvalt tegutsevate tegevusloata väikefondivalitsejate huvides, kirjutas ameti juhatuse esimees Kilvar Kessler kirjas ministeeriumile.
Praegune õiguslik regulatsioon aga laseb formaalsuste täitmisel saavutada olukorra, kus finantsinspektsioon peab tegevusloata väikefondi valitseja (TLTFV) registreerima.
Kessler märkis, et TLTFV-de arv on 2019. aastast oluliselt kasvanud: 2019. aastal registreeriti kaheksa tegevusloata väikefondi valitsejat, 2020. aastal 11 ja 2021. aastal sai registreeringu juba 16. "Lisaks on taotluste arv on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ning hetkeseisuga on menetluses 29 TLTFV taotlust registreeringuks," tõi ta välja.
Kui regulatsiooni kehtima hakkamise esimestel aastatel domineerisid Kessleri sõnul mõistetava eesmärgi ja riskisusega TLTFV-d, siis hilisemas faasis hakkasid esile kerkima ka sellised, mille seos Eestiga oli üldjuhul marginaalne. Aastatel 2019 kuni 2021 on finantsinspektsioon registreerinud 35 TLTFV-d, kellest kümnel puudub seos Eestiga.
Eesti asukohaks valimise peamiste argumentidena toodi välja mugavad äri ajamise võimalused ja "Euroopa Liidu kvaliteedimärgis", mille taotleja justkui saaks TLTFV registreerimisega,
tõdes Kessler.
Finantsinspektsiooni hinnangul on Eestist kujunemas tegevusloata väikefondi valitsejate asukohariik, kus soovivad äri teha teiste seas erinevate kolmandate riikide, näiteks Venemaa, Nigeeria, Ukraina residendid. "Meile esitatud info kohaselt finantsinspektsioonil ei ole alust eeldada, et paljud TLTFV-d hakkavad märkimisväärselt panustama Eesti majandusse," toonitas Kessler.
FI vaates on kujunemas suundumus, kus süsteemse riski ja majanduse makrotrendide kaardistamiseks loodud, suuresti Euroopa Liidu direktiivist tulenevat TLTFV-de aruandluse raamistikku ja nõutud aruandluse esitamiseks vajalikku registreeringut kasutatakse ära osade Eesti registreeringuga TLTFV-de poolt investoritele toodete pakkumisel või muude toimingute tegemisel, jättes teisele poolele mulje fondivalitseja tegevuse järelevalvest või kontrollitusest.
"Vaadeldes osade TLTFV-de struktuure saab järeldada, et need võivad suurendada Eesti finantsturu maineriski," toonitas Kessler.
Lisaks leiab FI, et registreeringuga tegevusloata väikefondi valitsejatele tuleb kehtestada regulaarse tasu kohustus, et hüvitada finantsinspektsiooni kulud ja vähendada nende subsideerimist finantsjärelevalve subjektide poolt.
Praegu on TLTFV-l kohustus tasuda vaid registreerimise menetlustasu 1000 eurot, ent inspektsioonil on samas Euroopa Liidu direktiivist tulenev kohustus fondivalitseja registreerida koos kaasneva menetlustoimingutega ning korraldada muu hulgas TLTFV-lt korrapäraselt saadud info põhjal järelevalvet süsteemsete riskide üle.
Seega arvestades finantsinspektsiooni rahastamise mudelit, asjaolu, et TLTFV-de registreerimise järgselt edastatud info töötlemine ja süntees mõistlikult ei peaks toimuma üksnes finantsjärelevalvesubjektide makstu arvelt ja TLTFV-de arv on jätkuvalt tõusuteel, tuleb Kessleri sõnul seaduses kehtestada finantsjärelevalvesubjektideks olevate fondivalitsejatega sarnaselt regulaarse tasu kohustus.
