Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütiku ja partneri Janno Järve sõnul on see nende analüüsi kohaselt puhas käibemaksutõusu mõju, muid tegureid selles ei sisaldu.
Meie analüüs näitab, et kogulaekumine jääb riigi jaoks 3,9 miljoni euroga miinusesse,
ütles Järve.
"Oleme võtnud arvesse muu hulgas seda, et käibemaksutõusu mõjul tuleb Eestisse vähem välisturiste, kes tarbivad siin vähem ning nii laekub eelarvesse vähem makse," selgitas ta.
Mõjuanalüüsi järgi väheneb majutussektori lisandväärtus muude tingimuste samaks jäädes 16,7 miljoni eurot võrra ning kasumid 2,7 miljoni euro võrra. Sektorist võib kaduda ligi 450 töökohta.
EHRL-i tegevjuhi Killu Maidla sõnul on Läti ja Leedu senised kogemused turismisektori käibemaksuerisustega näidanud, et erisuse kaotamine annab nii sektori tulemustele, elujõulisusele kui maksulaekumistele üldiselt korraliku löögi ning maksuerisuse taastamine jällegi turgutab turismieksporti, mis toob kasu laiemalt kui vaid hotellidele.
Valitsus saatis mai algul riigikogusse koalitsioonileppest tõukunud maksumuudatuste kobareelnõu, millega muu hulgas kaotatakse 2025. aasta algusest 9-protsendiline käibemaksuerisus majutussektorile. Eelnõu järgi hakkaks majutusasutustele kehtima käibemaksu standardmäär 22 protsenti, mis tähendab sektorile 2,4-kordset maksutõusu.
