31.01.2022 Esmaspäev

Arenguseire keskus: reaalajas maksuarvestus säästaks miljoneid eurosid

Reaalajas toimuv andmevahetus hoiaks Eestis ettevõtetele ja riigile aastas kokku üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni, reaalajas toimiv maksuarvestus tooks aga säästule veel lisa ning vähendaks ka varimajandust ja maksukoormust, kirjutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eksperdid Artam Kivisild, Sirli Heinsoo, Maarja Mänd ja Külli Kraner arenguseire keskuse blogis.

Nii eraisikute kui ka ettevõtjate puhul võiks esmajärgus hakata pidama tulumaksuarvestust tehingupõhiselt, mitte kord aastas toimuva tulumaksu tagastamise ja juurde maksmisega.
Nii eraisikute kui ka ettevõtjate puhul võiks esmajärgus hakata pidama tulumaksuarvestust tehingupõhiselt, mitte kord aastas toimuva tulumaksu tagastamise ja juurde maksmisega. Foto: pixabay

Riikide kasvav tehnoloogiline võimekus annab peagi võimaluse ettevõtjatele väiksema halduskoormusega maksusüsteemi loomiseks, kus aruandlus toimub reaalajas ja eraldi maksudeklaratsioone pole tarvis esitada.

Eesti ettevõtted kulutavad aastas oluliselt jõudu aruandlusele, riigi ees infokohustuse täitmisele, maksudeklaratsioonide jms esitamisele, mis võtavad ettevõtjalt küll aega ja tekitavad lisakulusid, kuid täiendavat tulu ei too. Erinevad riigiasutused küsivad üle 400 aruande, milles on kokku üle 60 000 andmevälja. Kuigi Eesti on maksusüsteemi korralduselt eesrindlike seas, on praegune halduskulu paratamatu. Suur hüpe tõhususe suunas võiks tulla reaalaja maksunduse juurutamisest.

Reaalaja maksundusest rääkides tuleb alustada reaalajamajandusest. See on andmete digitaalne, standardiseeritud ja automaatne liikumine ettevõtjate vahel ja ettevõtja suhtlus riigiga reaalajas. Standardiseeritud e-lahendused – näiteks e-arved, e-kviitungid ja e-veoselehed – asendavad paber- ja pdf-blankette, mida seni tuli riigi tarvis koguda, sisestada, säilitada ja esitada. Ettevõtjatele muutub aina suurem osa haldustegevustest soovi korral täisautomaatseks. Riigi poolt vaadatuna väheneb oluliselt kulukas kontrollivajadus ja suureneb läbipaistvus, sh saavad riigiasutused pakkuda ettevõtjale rohkem tuge ja personaalsemat lähenemist, kvaliteetsemaid e-teenuseid ja andmeid.

Arvestades muutuvaid ärimudeleid, muutub maksusüsteem ajapikku nagunii. Reaalaja maksunduse puhul ongi Eestil valida ambitsioonitasemete vahel – tegutseda kui innovatsiooniliider ja eestvedaja maksusüsteemi automatiseerimisel või kui ettevaatlik uuendaja, kes kasutab vaid teistes riikides juba edukalt kasutatud maksusüsteemi lahendusi.

MKM-i veetav reaalajamajanduse töögrupp on pikalt tegelenud küsimusega, kuidas jõuda kõige kiiremate tulemusteni. Statistikaameti arendusosakonna andmekogumise teenusejuhi ja Aruandlus 3.0 projektijuhi Marika Korka arvates peaksime esmalt keskenduma enammakstud maksude reaalajas tagastamisele. Seejärel võiks minna edasi reaalajamajanduse maksuprotsesside automatiseerimisega, et saaks hakata vähendama maksukogumisele kuluvaid kulusid.

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja ning aastaid reaalajamajanduse ja Aruandlus 3.0 projekti edendamisega seotud olnud Rivo Reitmanni hinnangul võimaldaks reaalajamajandus vähendada varimajanduse osakaalu, aga ka potentsiaalselt vähendada ettevõtjate maksukoormust.

Reaalajamajandus vähendab halduskulusid, see omakorda tähendab väiksemate kuludega riiki. Nii eraisikute kui ka ettevõtjate puhul võiks esmajärgus hakata pidama tulumaksuarvestust tehingupõhiselt, mitte kord aastas toimuva tulumaksu tagastamise ja juurde maksmisega. See aitaks ettevõtjal ja eraisikul oma kulusid-tulusid paremini planeerida ning vältida ühtlasi ühekordset suuremat maksukohustust tuludeklaratsiooni esitamisel.

Nii võiks tulevikus kaduda vajadus esitada erinevatele riigiasutustele erinevaid deklaratsioone, vaid andmed kogunevad serverisse üks kord, mis kokkulepitud ajaintervalliga kinnitatakse ja edastatakse automaatselt vastavatele asutustele. Seejuures tuleb tagada, et avalik sektor kogub ainult riigile põhjendatult vajalikke andmeid.

Töötava reaalmajanduse eelduseks on ettevõtjate suurem vastuvõtlikkus uute lahenduste osas. Kindel on see, et reaalajamajandus on üks väheseid riigipoolseid algatusi, mis aitaks tulevikus märkimisväärselt vähendada ettevõtja halduskoormust. Reaalajamajanduse idee entusiasti ja XBRL GL andmevahetusstandardi juurutaja Eesti raamatupidajate kogu esimehe Margus Tammeraja sõnul tuleb reaalajamajandust arendades ja edendades alati arvestada asjaoluga, et see loob küll tehnilised võimalused riigisektorile muuta maksupoliitikat, kuid otsused rakendamiseks on vaja teha koostöös ettevõtjate ja riigisektoriga.

Reaalajamajandusele üleminekuks on vaja riigi ja ettevõtete koostööd. Riik peab pakkuma toetavat ettevõtluskeskkonda ja aitama kaasa, et uudsed e-teenused ja lahendused oleksid lihtsalt ning kiirelt kasutusele võetavad.

Oluline on, et reaalajamajanduse lahendustega ei muutu andmete sisuline olemus, vaid üksnes tehniline vorm. Maksuametil ei teki otseteed ettevõtete raamatupidamisse. Lihtsalt samad andmed liiguvad kiiremini, tõhusamalt, ettevõtja nõusoleku alusel ja minimaalse koormusega vajalikele asutustele. Ettevõtjad saavad omalt poolt teha põhimõttelised otsused, kas minna üle äriprotsesse kiirendavatele reaalajamajanduse lahendustele või mitte. Aja- ja ressursikokkuhoid annab võimaluse keskenduda enam põhitegevusele, lisaväärtust luua ja kasvada. Ülemöödunud aastal läbiviidud mõjuanalüüsist selgus, et reaalajas andmevahetus säästaks konservatiivsetel hinnangutel üle 200 mln euro ja circa 14 miljonit töötundi aastas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!