11.09.2018 Teisipäev

Vitsur: kaubanduspinged ei ole Eesti majandust veel mõjutanud

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on lootust, et kui pinged maailmakaubanduses oluliselt ei suurene, jääb väliskaubanduskeskkond Eesti jaoks soodsaks ka järgmistel kuudel.

Kuigi maailma majanduses on viimasel ajal suurenenud protektsionistlikud suundumused, kasvas Eesti eksport juulis 27 protsenti ning seejuures suurenes see eriti jõudsalt ka USA suunas. Vitsuri sõnul ei ole nende pingete mõju veel Eesti majandusse jõudnud.

"Vaatamata suurenevatele pingetele on majanduslik aktiivsus jäänud maailmas keskeltläbi kõrgele tasemele. Esiteks polnud suvel suur osa piirangutest oma mõju veel avaldada jõudnud või neid polnudki veel jõustatud. Teiseks ei tähenda piirangud, protektsionism algusest peale nõudluse üldist vähenemist, vaid üksnes selle ümberjaotamist, alguses on piirangud ühtedele kaotuseks ja teistele võiduks," ütles Vitsur BNS-ile.

"Kuivõrd ükski uutest kaubandust piiravatest sammudest polnud otse suunatud meie toodangule ega ka ettevõtetele, siis Eesti väliskaubandus ei saanudki seeläbi vahetult kannatada. Protektsionismi üldine mõju avaldub läbi üldise majanduskeskkonna halvenemise meile üksnes teatava aja möödumisel," lisas Vitsur.

"On alust loota, et kui pinged maailmakaubanduses oluliselt eeloleval ajal ei suurene, jääb väliskaubanduskeskkond meile ka lähikuudel soodsaks," sõnas majandusanalüütik.

Heido Vitsuri sõnul on tähelepanuväärne juuli väliskaubandusstatistika juures ka see, et suurenenud on Euroopa Liidu (EL) välistesse riikide ekspordi suurenemine. "Kui mais läks EL välistesse riikidesse 30 protsenti ja juunis 33 protsenti ekspordist, siis juulis juba 37 protsenti," märkis ta.

Kaupade eksport suurenes juulis aastaga 27 protsenti ja import 18 protsenti. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete ehk kütuselisandite, põlevkivikütteõli, mootorikütuste ja raskete kütteõlide kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda, teatas statistikaamet.

2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot, mullu samal ajal oli see 186 miljonit eurot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference