Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 2014. aastal 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst puudujäägis.
Järgmisel aastal on enamikel valitsemisaladel võimalik rohkem riigi tulusid ümber jaotada. Riigi kulud suurenevad kokku pea 400 miljonit eurot ehk ca 5 protsenti. Eesti valitsussektori kulud SKP-st on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes mõõdukad – eelmise aasta seisuga on Euroopa Liidu keskmine 49,3 protsenti, Eestis 40,5 protsenti SKPst.
Suur osatähtsus on sotsiaalkulude suurenemisel – riiklike pensionide väljamakseteks kulub 2014. aastal 35 miljonit ja ravikindlustuseks 62 miljonit eurot enam. Lisaks tõusevad toimetulekutoetused 90 euroni ning eesmärk on vähendada erihooldekodude ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra.
Oodatust kiirem keskmise palga tõus ja teiselt poolt tööpuuduse vähenemine võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione keskmiselt 5,8 protsenti, mis on viimase kuue aasta suurim pensionitõus. Tuleval aastal jääb keskmine pension maksuvabaks. Pensionäride maksuvaba tulu määr tõuseb 18 eurot 354 euroni.
Tuleva aasta eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet ja tõsta kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti võrra. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem.
Palgafondide 5,1 protsendi võrra suurendamise tulemusel kasvavad valitsemisalade kulud personalile 49 miljonit eurot. Eesti valitsussektori tööjõukulud SKPsse on Euroopa Liidu keskmise lähedal – 2012. aastal oli see Eestis 10,8 protsenti ja Euroopa Liidus 10,7 protsenti. Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse.
Kinnisvara investeeringuteks on 2014. aastaks arvestatud 131 miljonit eurot. Ehituse elavdamiseks kasvavad kinnisvara investeeringud võrreldes selle aastaga üle 10 miljoni euro. Uute otsustena on muu hulgas kavas teha investeeringud Tartu vanglasse, rajada Nukuteatri hoovimaja, terviseameti uus hoone ning renoveerida pääste- ja politsei haldushooned Häädemeestes, Pärnus ja Võrus.
Järgmisel aastal on kavas jätkata või alustada mitmete valitsuse tegevuskavas seatud ülesannetega. Muuhulgas jätkub suuremahuliste transpordi-infrastruktuuriprojektide elluviimine, nt teeb Eesti järgmisel aastal esimese makse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnas Leedu-Poola piirini. Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus piletihindu tõstmata transporditeenuse kogu riigis.
Toimub üleminek uuele riigieksamite süsteemile ning luuakse standard digitaalse õppekirjanduse loomiseks. Õpetajate palga miinimum tõuseb vähemalt 12 protsenti 800 euroni ning algab riigigümnaasiumide ehitus Võrus, Pärnus, Tartus ja Jõhvis.
Riigieelarve on kavas heaks kiita 24. septembri valitsuse istungil ning anda Riigikogule üle 25. septembril.
