27.10.2022 Neljapäev

Valearved ja libajuhid kimbutavad ettevõtteid

Võrreldes eraisikutega suunatakse ettevõtete vastu pettuseid harvem, kuid mängus olevad rahasummad on reeglina palju suuremad. Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on ettevõtted sunnitud igal aastal korstnasse kirjutama miljoneid eurosid, mis osavate petuskeemide tulemusel jõuavad küberkelmide kontodele.

Kui olete langenud valearve või tegevjuhina esinemise pettuse ohvriks ning kaotanud selle tõttu raha, tuleb viivitamata ühendust võtta panga ja politseiga.
Kui olete langenud valearve või tegevjuhina esinemise pettuse ohvriks ning kaotanud selle tõttu raha, tuleb viivitamata ühendust võtta panga ja politseiga. Foto: pixabay

Eestis on kasvavas trendis võltsitud arvete saatmine viisil, kus matkitakse ettevõtte olemasolevat või uut äripartnerit.

Vastavalt olukorrale võetakse üle eelmine kirjavahetus ning antakse arve tasumiseks uus kontonumber või väljastatakse arveid väljamõeldud töö, osutatud teenuse või algatatud äritehingu eest,

ütles Kiik.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul on kurjategijad leidlikud ning mõtlevad välja olukordi, mis on väga sarnased päriselule. Seetõttu teevad ka ettevõtete kõige kogenumad finants- ja tegevjuhid aeg-ajalt suure hinnasildiga vigu. Juhtumid on näidanud, et mida väiksem on ettevõte, seda vähem pööratakse seal tähelepanu küberturvalisusele ning seda tõenäolisemaks saagiks ollakse kurjategijatele.

„Tegev- ja finantsjuhi pettuse puhul võtab valejuht ühendust töötajaga, kellel on juurdepääs ettevõtte kontodele ning palub tal kanda kiiresti raha kontole, millele tavaliselt ülekandeid ei tehta. E-kiri saadetakse originaaliga sarnaselt domeenilt nii, et see oleks töötajale pealtnäha tuttav. Allkiri jäetakse tavaliselt lisamata või see on väga sarnane originaaliga,“ kirjeldas Kiik tüüpilist juhina esinemise olukorda.

Pärast sellise kirja saamist võib töötaja kõhklemata teha, mis palutud, kuna sõnum tundub olevat pakiline ja kasutab ära samas ettevõttes töötavate inimeste vahelist usaldust. „Kui saabunud arve sisu ei ole koheselt arusaadav, siis tasub alati kontrollida, kas see on tegelik arve tehtud töö või osutatud teenuse eest. Samuti tuleks ettevõtte juhilt saabunud ning finantse puudutavatesse kiiretesse ja ebatavalistesse korraldustesse suhtuda ettevaatlikkusega. Sageli juhtub, et paar lisaminutit kontrollimiseks võib säästa märkimisväärse summa raha,“ lisas pettuste tõkestamise spetsialist.

Millele pöörata tähelepanu, et vältida valearvete pettuse ohvriks langemist:

  • Maksetega tegelevatele töötajatele tuleks korraldada regulaarselt koolitusi, et nad oleksid erinevatest petuskeemidest teadlikud.
  • Kui klient või äripartner muudab kontonumbrit, siis tuleks seda teavet võimalusel kontrollida mitme kanali kaudu. Näiteks kui infovahetus toimub e-posti teel, siis tuleks muutust kontrollida ka eraldi telefonikõnega.
  • Kirjavahetus äripartneritega ei peaks toimuma sotsiaalmeedias, kus kasutatakse sageli võltsprofiile.

Millele pöörata tähelepanu, et vältida tegevjuhina esinemise pettuse ohvriks langemist:

  • E-kiri sisaldab tavaliselt lühikest sissejuhatust, milles selgitatakse, et asi on väga pakiline ja konfidentsiaalne ning sellest ei tohi kaastöötajatele ega ülemustele rääkida.
  • E-kirja sisus palutakse töötajal esitada tundlikke andmeid või kanda suur summa raha kahtlasele kontonumbrile.
  • Kirja lõpus rõhutatakse, kui konfidentsiaalne ja pakiline see toiming on. Peale selle võidakse kirjas lubada töötajale tasu, kui ta teeb toimingu kiiresti, järgides antud juhiseid.
Kui olete langenud valearve või tegevjuhina esinemise pettuse ohvriks ning kaotanud selle tõttu raha, tuleb viivitamata ühendust võtta panga ja politseiga.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255