Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või
vähem kui äriseadustikuga sätestatud osa- või aktsiakapitali
miinimumsumma, peab üldkoosolek äriseadustikust tulenevalt (ÄS § 176, §
301) otsustama abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena osaühingu
või aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa- või
aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud minimaalse osa-
või aktsiakapitali suuruse.
Levinumad abinõud äriühingu omakapitali taastamiseks on aktsionäri või
osaniku poolt ülekursiga rahalised ja mitterahalised sissemaksed osa-
või aktsiakapitali, aga ka nõudest loobumine. Viimase puhul on
sisuliselt tegemist äriühingu aktsionäri või osaniku poolse kingitusega
äriühingule, mis aitab küll taastada äriühingu omakapitali nõutud
tasemeni, kuid välistab aktsionäri või osaniku tagasinõudeõiguse üleantu
osas.
Äriseadustikus kirjeldatud muu vahendina on võimalik kasutada ka vabatahtlikku reservi.
Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeem näeb ette võimaluse
näidata omakapitali hulgas muid reserve. Kuna vabatahtliku reservi
moodustamisele puuduvad imperatiivsed keelud, siis järelikult lubab
seadus näha põhikirjaga ette reserve, mis moodustatakse sissemaksetega.
Samuti on põhjendatud sellisest vabatahtlikust reservist väljamakse
tegemine osanikele otsuse alusel eeldusel, et tekkinud on vaba
omakapital.
Ka maksuameti seisukohast (http://www.emta.ee/?id=26798 ) võib järeldada,
et juhul, kui äriühing teeb sissemakse omakapitalikõlbulikku
vabatahtlikku reservi, ei kaasne sellise sissemakse üleandmisega
maksukohustusi ning sellise sissemakse ulatuses on võimalik hiljem teha
maksuvabalt äriühingu omakapitalist väljamakseid sissemakse tegijale.
Lõpetuseks juhime tähelepanu, et äriregister jälgib väga täpselt eelpool
nimetatud nõude täitmist äriühingute poolt ning seetõttu on soovitav
probleemi ennetamiseks samme astuda juba enne majandusaasta lõppu.
Hedi Wahtramäe,
maksuosakonna vanem juhtivkonsultant
Ernst & Young Baltic AS
