15.02.2022 Teisipäev

Uuring: Eesti toidupoed ei arvesta tarnel keskkonna ja inimõigustega

MTÜ Estwatchi poolt avaldatud värske uuring näitab, et Eestis tegutsevad toidupoeketid arvestavad ja maandavad oma tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

Uuringus hinnati nii ettevõtteülest strateegiat ja eeskirju tarneahelates vastutustundlikkuse tagamiseks kui ka ettevõtte tegevuste ja tarneahelate läbipaistvust ning vastutustundlikkuse protsesside juhtimist.
Uuringus hinnati nii ettevõtteülest strateegiat ja eeskirju tarneahelates vastutustundlikkuse tagamiseks kui ka ettevõtte tegevuste ja tarneahelate läbipaistvust ning vastutustundlikkuse protsesside juhtimist. Foto: rup.ee

Uuringust selgub, et seitsmest suuremast poeketist, mis moodustavad ligi 90 protsenti Eesti turust, on tarneahelate vastutustundlikkust puudutavad põhimõtted vaid Rimil, Selveril ja Prismal, teatas MTÜ Estwatch. Vähesel määral on ostuprotsessides arvestanud vastutustundlikkusega ka Coop ja Maxima. Kahel uuringusse hõlmatud väiksema turuosaga toidupoeketil – Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad – puuduvad tarneahelate vastutustundlikkusega seotud avalikud materjalid täielikult.

Tegemist on esimese uuringuga Eestis, mis rahvusvaheliselt tunnustatud suunistele tuginedes hindab süsteemselt toidupoekettide vastutustundlikkust. Toidupoekettidel on oluline roll toidutarneahelates inimõiguste järgimisel ja keskkonna hoidmisel, kuna nemad määravad, missugused tooted jõuavad poeletile ja millised mitte ning kui eetilisi valikuid saavad tarbijad teha. 

Uuringu autor Kadri Org toob välja, et vastutust eetiliste ja keskkonnasõbralike ostude eest kiputakse suunama eelkõige tarbijatele, kellel on poekettidega võrreldes oluliselt vähem teavet toodetest ja mõju kaubavaliku kujundamisel. "Täna me tarbijatena valdavalt ei tea, milline on olnud toodete tootmise ning tarnimise mõju keskkonnale ja neis protsessides hõlmatud tööliste inimõigustele," nentis Org.

Poekettide mõjuvõim toidutööstuses ja madalaimast hinnast lähtuv konkurentsimudel ohustavad nii tootjaid ja töölisi, kes peavad toitu üha suurema tootlikkusega kasvatama, korjama, tootma ja töötlema, kui ka keskkonda, mis peab üha kasvavat nõudlust rahuldama. Eelnev võimendab keskkonna kahjustamist näiteks elurikkust kurnavate kemikaalide ja väetiste liigintensiivse kasutamise näol.

Lisaks suurendab taoline majandusmudel tarneahelates ka sunnitöö kasutamist ning inim- ja töölisõiguste rikkumist. Näiteks soosib see aina paindlikumate töölepingute sõlmimist, mis kahandab tööliste sissetulekute stabiilsust ja suurust ning vähendab ametiühingusse kuulumise võimalust ja läbirääkimisvõimekust.

Oru sõnul ilmestavad tulemused, et ettevõtted ei tee piisavalt selleks, et poelettidel pakutav kaup oleks toodetud inimõiguseid järgides ja keskkonnahoidlikult. "Kõik Eesti poeketid saaksid vastutustundlikkuse tagamiseks teha oluliselt rohkem. Ideaalis ei peaks tarbijad poelettidel pakutava kauba päritolu pikalt uurima ja kaaluma, vaid kogu meile toidupoodides müüdav kaup peaks olema toodetud vastutustundlikult," märkis ta.

Uuringus hinnati nii ettevõtteülest strateegiat ja eeskirju tarneahelates vastutustundlikkuse tagamiseks kui ka ettevõtte tegevuste ja tarneahelate läbipaistvust ning vastutustundlikkuse protsesside juhtimist. Lisaks uuriti omamärgitoodete ostuprotsessi, esmatootjate heaoluga ning tarneahelates hõlmatud tööliste õigustega seotud põhimõtteid, eeskirju ja meetmeid. 

Uuring on osa MTÜ Estwatchi ja MTÜ Mondo ühisest projektist "Õiglane toidulaud: inimõiguste toetamine ja kliimamuutuse pidurdamine toidupoodide tarneahelates". Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös vabaühenduste liiduga.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!