Nii Rail Baltica, võimalik tuumajaam, Nursipalu harjutusväljak kui ka rajada kavatsetavad tööstushooned ja tuulepargid on vastajaid teinud kartlikuks – keskendutakse pigem enda heaolule kui üldistele ühiskonna huvidele.

"Tuleb tõdeda, et proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades võrreldes varasemate aastate küsitlusega muutunud individualistlikumaks ja negatiivsemaks. Esikohal on individualistlikud väärtused. Inimeste hinnangut inimõiguste kohta mõjutavad oluliselt nende peamine suhtluskeel, rahvus, kodakondsus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja ka elukoht," kommenteeris Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk.

Rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul tellis Inimõiguste Instituut Turu-uuringute AS-ilt põhjaliku küsitluse, et selgitada välja hinnang inimõiguste olukorrale Eestis. Kuigi pea kolmveerand vastanutest ehk 72 protsenti pidas olulisimaks inimõiguseks sõna- ja trükivabadust, siis leidis 24 protsenti, et just selles valdkonnas on enim probleeme inimõiguste tagamisega. Nii nagu 2012. aastal, jäi ka nüüd teisele kohale arvamus, et Eestis on probleeme rassilise, rahvusliku ja keelelise võrdõiguslikkusega – seda arvas 20 protsenti vastanutest. 13 protsenti vastajatest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega ise kedagi diskrimineerinud.

Vastanuist 80 protsenti leidis siiski, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi, 74 oli veendunud, et riigis järgitakse inimõigusi, ja 13 protsenti tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega ise kedagi diskrimineerinud. Ühtlasi olid mitmed hinnangud viimaste aastate jooksul muutunud.

Inimeste õigusi ja väärtusi kaitsevad 68 protsendi vastanute hinnangul kõige rohkem kohtud, 67 protsenti pidas garandiks presidenti ja 66 protsenti õiguskantslerit. 93 protsenti küsitluses osalenutest pidas inimõiguste austamist demokraatlikus riigis julgeoleku eeltingimuseks.

"Rõõmustav on, et kolmveerand küsitletutest on rahul inimõiguste tagamisega meie ühiskonnas," ütles Kukk. "Hea on teada, et enam kui kümnendik on valmis tunnistama, et on oma sõnade või tegudega rikkunud kellegi inimõigusi. Ausus enese ees on heade muutuste alus."

Kui tänavu pidasid vastajad Eestis suurimaks probleemiks sõnavabadust, siis 2012. aasta küsitluses osalenutest rõhutas sotsiaalset võrdsust 39 protsenti vastanutest.

Nii nagu aastal 2012, on ka nüüd positiivsemalt meelestatud nooremad vanuserühmad. 15–19-aastastest ja 20–29-aastastest arvab tervelt 90 protsenti, et Eestis austatakse inimõigusi. 40–49-aastastest vastajatest leidis 65 protsenti, et Eestis on inimõigustega kõik korras.

Inimõiguste Instituut on korraldanud inimõiguste avaliku arvamuse uuringut alates 2012. aastast. Tänavuse uuringu eesmärk oli võrrelda, kas teemad ja valdkonnad, mis olid olulised aastal 2012, on samamoodi tähtsad ka 2023. aastal, ning kuidas Eesti elanikud teavad ja peavad vajalikuks palju kõneainet andnud vaenukõne, abieluvõrdsuse, kooselu ja juba kakskümmend aastat kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadust. 

Eri rahvusrühmade hinnangud erinevad uuringus märkimisväärselt. Eestlased tõid sagedamini probleemina esile sotsiaalse võrdsuse ning puuetega inimeste, laste, eakate ja seksuaalvähemuste õigused. Mitte-eestlased – aga eriti just määramata kodakondsusega elanikud –, märkisid enim rahvuslikku ja keelelist võrdsust.

Piirkondlikult on inimõiguste teemal kõige vastakamad arvamused Ida-Virumaa elanikel. Sealsetest vastajatest leidis 34 protsenti, et Eestis ei austata inimõigusi. Küll aga arvas 61 protsenti, et Eestis austatakse inimõiguseid.

Kõigest 15 protsenti vastanutest on tutvunud soolise võrdõiguslikkuse seadusega, kuigi see on vastu võetud pea 20 aastat tagasi. Kooseluseadusega oli tutvunud pooled vastanutest ja 44 küsitluses osalenutest tunnistas, et teadis seadusest vähe.

Abieluvõrdsuse seaduse ehk sooneutraalset abielu võimaldava seadusega on tutvunud 47 protsenti vastanutest ja 46 protsenti teadis sellest vähe.

Karistusseadustiku täiendamise ehk vaenukõne eelnõuga, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest, oli kursis 44 protsenti vastanutest, 49 protsenti teadis sellest vähe ja 29 protsenti polnud sellest midagi kuulnud.