09.12.2022 Reede

Uuring: Eesti ettevõtted on investeerinud välismaale üle 11 miljardi

Viimase 30 aasta jooksul on Eesti ettevõtted teinud välismaale otseinvesteeringuid 11,4 miljardi euro väärtuses, selgub Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas valminud analüüsist Eesti ettevõtete välisinvesteeringute uuringust.

Enim on investeeritud Leetu, Lätti, Küprosele, Soome ja Suurbritanniasse.
Enim on investeeritud Leetu, Lätti, Küprosele, Soome ja Suurbritanniasse. Foto: pixabay

Enim on investeeritud Leetu, Lätti, Küprosele, Soome ja Suurbritanniasse, teatas Eesti Teadusagentuur.

"Välismaale otseinvesteeringuid teinud Eesti ettevõtete arv on aastatega jõudsalt kasvanud. Kui näiteks 1998. aastal oli selliseid ettevõtteid 152, siis 2021. aasta lõpuks juba 1246," ütles uuringu töögrupi juht professor Urmas Varblane. Välismaale investeerimist saab käsitleda kui üht vahendit Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks. "Kuigi Eestisse tehtud investeeringud ületavad endiselt Eestist välismaale tehtud investeeringuid, on see suhe aja jooksul muutunud võrdsemaks," lisas Varblane.

Enim on 30 aasta jooksul välisriikidesse investeerinud Eesti finantsvaldkonna, kaubanduse, töötleva tööstuse ja kinnisvara valdkonna ettevõtted. Finantsvahenduse osakaal kõigist Eestist tehtud investeeringutest on aja jooksul kahanenud seoses siinsete välispankade tütarettevõtete tegevuse reorganiseerimisega. Samal ajal on kiirelt kasvanud töötleva tööstuse ettevõtete välisinvesteeringud.

Uuringus osalenud ettevõtete hinnang tehtud välisinvesteeringutele on enamjaolt positiivne. "Ettevõtete investeeringud välisriikidesse avaldavad mõju ka Eestile kui nende päritoluriigile: intervjuude käigus tõsteti esile eelkõige töökohtade loomist, töötajate oskuste arendamist ning teadmussiiret Eestisse. Olulise kasuna nähti ka teiste ettevõtete inspireerimist, kes võivad järgida investorite samme ja edaspidi ka ise välismaale investeerida," selgitas Varblane. "Samuti on silmapaistvatel välisturgudel tegutsevatel ettevõtetel oluline koht riigi maine kujundamises – loodud kuvand aitab ka teistel päritoluriigi ettevõtetel välisturgudel edukam olla," lisas ta.

"Eesti ettevõtete Eestist väljaspool tehtavad investeeringud on osa meie ettevõtete kasvustrateegiast ja ärivõimaluste realiseerimisest," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonna juht Andres Kikas. Uuring aitas tema sõnul paremini mõista, millised ettevõtted ning miks selliseid investeeringuid eeskätt teevad ning andis riigile olulist sisendit oma teenuste kavandamisel ning pakkumisel.

Uuringu töörühma liikme Uku Varblase sõnul saab Eesti ettevõtete motiivid investeerimisel jagada kaheks: proaktiivne strateegiline tegevus ning reaktiivne käitumine, kus kasutatakse ära tekkinud võimalust.

Uueks motiiviks on ka töötaja motiveerimine uute võimalustega, Eesti kogemuse levitamine, parem juurdepääs tehnoloogiavaldkonna tõukefondidele, kuigi vahel ka sundus nagu näiteks investorite nõudmised,

rääkis Varblane.  

Esmakordselt on teadusagentuuri teatel analüüsis eristatud kaudseid ja otseseid välisinvesteeringuid, mis võimaldab eristada teiste riikide ettevõtete poolt Eestist tehtud ja Eesti ettevõtete välisinvesteeringuid. Välismaise otseinvestorina käsitletakse Eesti ettevõtet, millele kuulub vähemalt 10-protsendine hääleõigust andev omakapitaliinvesteering välismaises ettevõttes. Kolmandikku Eesti ettevõtete välismaiste otseinvesteeringute mahust kontrollitakse välismaalt ehk tegemist on kaudsete välismaiste otseinvesteeringutega kontrolliahela alusel.

Uuring käsitles ka Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid välismaal, mis langeb suurelt jaolt kokku sellega, kuidas välisfirmad käituvad Eestis siinsetes allüksustes. Ettevõtte rahvusvahelistumisel tekib kaks teed: ettevõttesisene juhtide areng läbi võimaluse töötada erinevates rahvusvahelistes allüksustes või juhtide tiimi laiendamine läbi uute võimekate juhtide palkamise. Välismaalt sobiva kompetentsiga uute juhtide kaasamise mudel on Eesti väiksust arvestades väga oluline mudel ja üha enam kasutatav.

Analüüs näitab, et Eesti ettevõtete investeeringud välisriikidesse on väga valdkonnaspetsiifilised, mistõttu ka ettevõtluse tugisüsteem ning välisriikidesse investeerimise toetamise meetmed peavad olema piisavalt paindlikud.

Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna töörühm, mida juhtis professor Urmas Varblane. Uuringurühma koosseisu kuulusid veel Uku Varblane, Annika Laidra, Kristjan Pulk ja Oliver Lukason. Konsultandina osalesid professor Ari Kokko Copenhagen Business Schoolist ja kaasprofessor Tiia Vissak. Uuring valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja seda rahastas Eesti Teadusagentuur valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) eelarvest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference