Keskmiselt peaks tööstusettevõtete käive küsitluse järgi kasvama ligikaudu kümnendiku võrra.
Teiste sektoritega võrreldes on mõnevõrra optimistlikumad toiduainetetööstuse ettevõtted, kellest prognoosib käibe kasvu 95%. Keskmisest väiksem on käibekasvu ootus puidutööstuses, seal on selliseid ettevõtteid 69%.
Uuringut esitlenud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt ütles toiduainetetööstuse ja puidutööstuse ettevõtete ootuste erinevust kommenteerides, et toiduainetetööstuse prognoos tugineb ilmselt lõpptarbijate oodataval käitumisel ning puidutööstus pigem vahendajatelt saadud tagasisidel.
Pank uuris tööstusettevõtetelt ka seda, kas neil on piisavalt puhvreid käibe kasvatamiseks. 26% vastanutest hindas, et suudab käivet tellimuste olemasolul kasvatada lisainvesteeringuid tegemata. Näitaja oli keskmisest madalam toiduainetetööstuses ja puidutööstuses ning keskmisest paremini olid tootmisvõimsustega kindlustatud rasketööstusettevõtted.
Tööstusettevõtted vajavad tootmisvõimsuste puhvrit ja Kiti sõnul on uuringu põhjal näha, et paljudel ettevõtetel pole käibe tõstmiseks piisavalt vabu tootmisvõimsusi.
Kui aastatel 2005-2007 oli tegemist üleinvesteerimise perioodiga, siis perioodil 2008-2010 oli investeeringute osas pigem mahajäämus toodangu mahu suhtes, selgitas Kitt.
Enam kui pool ehk 54% ettevõtetest plaanivad investeeringuid. Seejuures selliseid ettevõtteid, kes plaanivad investeeringuid teha uute toodete turuletoomiseks, on 38%. Osad ettevõtted peavad tegema investeeringuid olemasoleva tootmismahu säilitamiseks.
Uute toodete turuletoomisse plaanivad teiste sektoritega võrreldes enam panustada rasketööstuse firmad, kellest pooled plaanivad uusi investeeringuid teha just selle eesmärgiga.
Keskmise suurusega ettevõtted on investeeringute tegemisel uutesse toodetesse agressiivsemad võrreldes suurfirmadega, näitas uuring.
Küsitletud ettevõtetest 47% plaanib kasvatada ekspordi osakaalu. Toiduainetetööstuses on selliseid firmasid 62%. Keskmisest madalam on näitaja puidutööstuses - 31%.
Eksport moodustab tööstusettevõtete kogutoodangust prognoosi järgi keskmiselt 69%. See näitaja on just toiduainetetööstuses praegu keskmisest märgatavalt madalam ehk 27%. Rasketööstuse vallas on ekspordi osa prognoosi järgi 80 ja muus töötlevas tööstuses, kuhu kuulub teiste hulgas elektroonikatööstus, on ekspordi oodatav osakaal 86%.
Kitt hindas sektorite võrdluses kõige optimistlikumaks toiduainetetööstust ja kõige tagasihoidlikumaks ootuseid puidutööstuses. Rasketööstus tundub Kiti sõnul läbi tegevat kvalitatiivset hüpet järjest keerukamate toodete valmistamise suunas.
Kitt hindas kõrgelt Eesti tööstusettevõtete paindlikkust, mis on võimaldanud mõne sihtturu ärakukkumisel leida uued turud. Paindlikkus paistab silma nii tootmise kui ka logistika vallas ja pole alust arvata, et see olukord tulevikus muutuks. "Eesti ettevõtted suudavad müüa," sõnas Kitt.
Kiti sõnul on tööstustoodang hoolimata mõningasest vähenemisest kõrge baasiga eelmise aasta suhtes siiski ajaloolise kõrgtaseme lähedal, mis annab põhjust optimismiks. Samuti on Kiti sõnul tarbijate käitumine ajaloolise keskmisega võrreldaval tasemel ning seega on Eesti majandusel praegu "kaks tugevat jalga".
Swedbank viis uuringu tööstusettevõtete hulgas läbi perioodil aprilli lõpust juuni alguseni. Kui kokku on arvestatava mahuga tööstusettevõtteid ligikaudu 300, siis uuringus osales neist 200. Poolte uuritud firmade käive oli üle 10 ja poolte käive alla 10 miljoni euro.
BNS
