"Kohe pärast uue metoodika avaldamist oli selge, et prognoosid tuleb ülespoole hinnata. Uue aegrea mudelisse sisendamine peaks andma 0,8 protsendipunkti parema tulemuse, kuid üldised majandusdünaamika selgitused jäävad samaks," rääkis Swedbanki makromajanduse peaanalüütik Tõnu Mertsina pangaliidu korraldatud konverentsil.
SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on muudetud aegrea tulemusel võimalik hinnata, et majanduse aeglustumise asemel on tegemist aeglase vindumisega, mida ilmestavad üksikud spurdid.
"Kui nüüd teises poolaastas majandus ka midagi ei muutu, siis tuleb majanduskasv ikkagi 1,8%," ütles ta ja lisas, et uue metoodikaga arvestades on ülevaade SKP-st volatiilsem, raskemini prognoositav. Kuna statistikaameti andmetel esimeses kvartalis SKP langemise asemel tõusis, siis on ka oodata, et kõrgema baasi tõttu tuleb tuleva aasta esimese kvartali tõus väiksem.
Tõnu Mertsina sõnul põhjustab uus metoodika tulevikus muutusi veel käibemaksu osakaalu teistmoodi arvestamise tõttu. Netotootemaksud moodustavad SKP-st väga suure — 10–12% osa.
Ainsana jõudis kommertspankade prognoosidest uuele metoodikale reageerida LHV. "Meie tegime kiirkorrektsiooni, samas meie mudel ja analüüs on ka lihtsamad kui SEB pangas. Laias laastus tuleb 1 protsendipunkt majandusprognoosile juurde, aga kümnendikpunkti täpsusega Eesti majanduskasvu praegustes turbulentsetes oludes ennustada on tänamatu töö. Samuti on reaalkasvu arvutamisel väga suur roll SKP deflaatoril, mida erapangad arvutada ei saagi, selle arvestab keskpank eraldi," rääkis LHV panga majandusekspert Heido Vitsur.
