"Eesti majandus kannatas viirusest põhjustatud kriisi käes vähem kui euroala keskmiselt ning on mahult juba ületanud kriisieelse taseme. Sellises olukorras pole riigilt praegu lisatuge vaja – ka sel põhjusel, et mitte liigselt nõudlusele ja seeläbi hinnatõusule hoogu juurde anda. Riik peaks püüdma tulusid ja kulusid kiiremini tasakaalu viia," rääkis Kaasik Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakoosolekul.
Eesti Panga juunikuise prognoosi järgi ületab Eesti majanduskasv tänavu 5 protsenti ning võib kiireneda enam kui 8 protsendini, kui ilmneb, et kevadiste koroonapiirangute negatiivne mõju majandusele jäi arvatust väiksemaks. Mahult ületas majandus kriisieelse taseme juba esimeses kvartalis. Pea kõikides ettevõtlussektorites on ettevõtjad optimistlikud.
"Eestil on keskmisena läinud väga hästi, majandus on tagasi jõukohase kasvu rajal," ütles Kaasik, osutades sealjuures ka kohati juba märku andvatele ülekuumenemise riskidele, mida Eesti Pank tähelepanelikult jälgib. Teisalt on majanduses veel sektoreid, kus kriisi mõju on jätkuvalt suur ja taastumine alles algab.
Hoogsa kasvuga koos on kiirenenud inflatsioon. Seda mõjutavad Eestis ühelt poolt välistegurid, kuna Eesti majandus on väike ja väga avatud. Keskpanga asepresidendi sõnul on erinevate toormete hinnad maailmaturul märgatavalt tõusnud, kuna piirangute leevenedes pole pakkumine nõudluse kiirele kasvule samas tempos järele jõudnud.
Nõudluse kasvu on soodustanud paljude riikide mahukad majanduse ergutamise programmid. Eelkõige tunnetavad hinnatõusu ettevõtted erinevate tootmisisendite kallinemise näol ja ka näiteks ehitustoodete puhul räägitakse kiirest hinnakasvust. Tarbijaid mõjutab Kaasiku sõnul seni enim aga energiahinna tõus. Teisalt lisab hinnasurvet nõudlus Eesti siseturul. Tarbimisele annavad hoogu pandeemia ajal kogunenud lisasäästud, mida on kokku üle miljardi euro, ning sügisel teisest pensionisambast välja võetav raha.
Kaasiku sõnul keskpank praegu hinnatõusutempo pärast veel väga ei muretse, sest mitmed selle tinginud asjaolud on eeldatavasti ajutised. Näiteks tarneahelate tõrked, mille mõju taandub, kui ettevõtted jõuavad kohaneda. Samuti taandub energiahindadest ajaga välja pandeemiast põhjustatud madal võrdlusbaas. Toormehinnad on ajalooliselt olnud väga heitlikud.
Euroopa Keskpanga prognoosi põhjal aeglustub euroalal praegu juba 2 protsendi tasemele tõusnud inflatsioon tuleval aastal uuesti.
Kui aasta teise pooles võib euroala inflatsioon ajutiselt ka ületada 2 protsenti, siis edaspidi oodatakse hinnakasvu pigem 1,5 protsendi kanti, sest toormehindade kiire kasv leeveneb turuootuste kohaselt ja teatud toormehinnad võivad langeda,
ütles Kaasik ja märkis, et näiteks puiduhinnad juba ongi alanemas.
Eesti hinnatõusu tempo on kiirem, kuna Eesti on elatus- ja hinnatasemelt alles euroala jõukamatele riikidele järele võtmas. Erinevalt euroala keskmisest Eestis hinnad keskeltläbi langesid koroonakriisi ajal, mistõttu on näha ka suuremat kriisijärgset tagasipõrget. Täiendav hinnasurve võib lähiajal tekkida sellest, kui paljud inimesed kiirustavad korraga oma säästusid kulutama ja nõudlus mõnes sektoris ületab pakkumist, märkis Kaasik.
Ta tõi välja, et riik saab ühe olulisema osalisena majanduses mõjutada, kui palju lisanõudlust tekitada riigieelarve kulutuste kaudu. "Mõistlik on jälgida, et me riigieelarvega ei suurendaks liigselt nõudlust ja seeläbi hinnatõusule hoogu juurde ei anna," ütles asepresident.
Liiga kiire hinnatõus ja sellest kasvanud palganõudmised võivad tema hinnangul ohtu seada Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mille halvenedes võib kannatada uute töökohtade loomine ja palgakasv. "Majanduse kiire kasvu aega, mil tulude laekumine on hea, oleks valitsusel kohane kasutada riigieelarve puudujäägi kiiremaks vähendamiseks," märkis Kaasik.
Euroalal tervikuna on majanduse väljavaated samuti üldiselt positiivsed, ehkki riigiti on kriisist toibumine väga ebaühtlane. "Kõigil ei ole nii hästi läinud kui Eestil," ütles Kaasik. Osa riike jõuab Euroopa Keskpanga prognoosi järgi kriisieelsele tasemele alles 2023. aastal ja ka ebakindlus pandeemia suhtes veel püsib.
Euroopa Keskpank otsustas oma viimasel rahapoliitika arutelul, et euroala vajab jätkuvalt tugevat rahapoliitilist tuge. Ka euroala inflatsiooniprognoosid võimaldavad eeldada Euroopa Keskpanga madalate intressimäärade püsimist.
