Samuti on piiratud ettevõtete ring, mis nendele lihtsustatud reeglitele ligi pääsevad – importida saavad vaid EL-i ettevõtted, millel on varasem kolmandatest riikidest importimise kogemus, kirjutab ministeeriumi blogis kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.Prognoositav lühiajaline mõju on suurem eelkõige puuviljade, marjade, mahlade ja mooside osas, tugevalt võib kasvada ka maiustuste import. Teravilja osas on potentsiaali näiteks Ukraina pastal ja müslil, kuna mitmed teraviljatooted on lühiajaliselt saanud kuni täieliku maksuvabastuse.Eesti ja Ukraina vahelises kaubanduses on viimastel aastatel Eestisse toodud peamiselt maisiteri, viina, šokolaadi ja meloneid.
Eesti eksport Ukrainasse oli 2013. aastal 17,5 miljonit eurot, ületades importi koguni 9,1 miljoniga. Ukraina oli Eesti põllumajanduse ja kalanduse jaoks palju suurem eksporditurg enne Eesti liitumist EL-iga, mil kehtis kahepoolne vabakaubandusleping."Kuna Ukraina tooteid ei ole meie turul väga palju, siis see oluliselt ei mõjuta meie müüki. Ja meie õnneks Eesti tarbija eelistab kodumaist toodangut," ütles Salvesti müügidirektor Ain Nõlvak BNS-ile aprillis.Põllumajandusminister Ivari Padar ütles kolmapäevasel kohtumisel Ukraina põllumajandusministri Igor Švaikaga, et Eesti saab Ukrainat EL-i poole liikumisel aidata.
