Kohanemine oli väga raske, kuid Eesti saavutas suurepärase tulemuse, lausus Trichet.
Samas rõhutas Trichet korduvalt, et nii Eestil kui kogu eurotsoonil paljud tööd teha.
Euroopa Keskpanga üldine eesmärk on hinnastabiilsuse tagamine. Euro on
üks maailma suurimaid valuutasid, mille suhtes on ootused näiteks nii
finantsturgudel kui tavalistel Euroopa kodanikel.
Muu hulgas peab Euroopa Keskpank Trichet sõnul tagama ka eurotsooni
laienemise. Mida suurem on süsteem, seda keerulisemaks eesmärkide
saavutamine muutub.
Vastates küsimusele Eesti rollist eurotsoonis, ütles Trichet, et Eesti
Panga president hakkab osalema otsuste langetamisel oma soovituste ja
analüüsiga. Ta rõhutas, et igal eurotsooni keskpanga juhil on tsooni
puudutavate otsuste langetamisel sõltumata tema riigi suurusest üks
hääl.
Euroopa Keskpanga roll on rahapoliitika ja majanduspoliitika on iga
riigi vastutusvaldkond, kuid ka selles osas saab keskpank protsesse
toetada, rääkis Trichet.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa osakonna vanemnõunik
Anne-Marie Gulde-Wolf ütles eurole üleminekut käsitlenud konverentsil,
et Eesti majandus peab jätkama kiiret ja seejuures tasakaalustatud
kasvu, kuna Eesti on teiste liikmetega võrreldes suhteiselt vaene.
Eesti peab eurotsoonis jätkama pangandussektori tegevuse jälgimist ja
kuna Eesti suured pangad kuuluvad välisomanikele, tuleb koostööd teha
vastavate riikide järelevalvetega, selgitas Gulde-Wolf.
Eesti peab tegelema ka tööturuga. Kuigi tööturg on paindlik, on Eestis
palju struktuurset tööpuudust. Tööturu vajadustele tuleb vastavaks viia
Eesti haridussüsteem.
Eurotsooniga liitumine tähendab Eestile mitmeid positiivseid arenguid.
Näiteks saab Eesti Gulde-Wolfi sõnul Euroopa Keskpanga toetuse
rahapoliitika osas. Eurotsooni kuulumine vähendab välisfinantseerimise
riske, kuna Eesti hakkab siseriiklikult kasutama valuutat, milles on
võetud suur osa laenudest. Samuti lisab euro kindlustunnet majandusse,
märkis ta.
Poola keskpanga president Marek Belka rääkis, et Poola on Eesti peale
eurotsooniga liitumise pärast kade ja eurotsoon saab Eesti näol kõige
tugevama liikme. Üldiselt on eurotsooni uutel liikmetel tsoonis
toimimiseks paremad võimalused, märkis ta.
Poola pole eurotsooni liige ja majanduskriisi ajal on tema valuuta paindlik vahtuskurss riiki aidanud, selgitas Belka samas.
BNS
