Kuigi Eestis on toiduainete töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, siis toiduainetööstuse ettevõtjad ise hindavad oma ettevõtte konkurentsivõime positsiooni Eesti siseturul rahuldavaks. Eestis küsitletud toiduainete töötlejate eelised konkurentide ees olid uuringu andmetel väga kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele ning nišitoodete olemasolu sortimendis. Lisaks mainiti kaasaegsete tootmisseadmete olemasolu.
Toiduainete töötlejate suurim konkurentsivõimet vähendav tegur on nii sise- kui ka välisturul sobiva tööjõu puudumine. Vajatakse tootmistöölisi, eriala spetsialiste ja tehnolooge. Euroopa Liidu (EL) turgudele jõudmist takistavad aga kontaktide puudus ja nõrk turundus, mis baseeruvad samuti tööjõul.
Probleemiks on ka sektoris pakutav madal töötasu, töötingimused ning kutse- ja kõrgkoolides antava hariduse mittevastamine tööandjate vajadustele.
Lisaks tööjõu puudumisele on siseturul oluline konkurentsivõimet vähendav tegur tooraine hind. Väljapoole EL-i jõudmist takistavad lisaks ka kaubanduspiirangud, eriload ja poliitika. Sarnased hinnangud on püsinud viimased kuus aastat, mis näitab suutmatust muutusteks ning vajadust täiendava abistamise järele, märgib Aro.
Tööstuste hinnangul on suurimaks turutõrkeks sõltumata turu asukohast konkurentide madalam hinnatase ja jaekaubanduse "ketistumine". Turustamisviiside muutusega viimastel aastatel püütakse turutõrkeid leevendada.
Konkurentsivõime tõstmiseks võiksid ettevõtted teha rohkem koostööd, tooteid aktiivselt turustada ja tootmistehnoloogiat jätkuvalt moderniseerida, kirjutab Aro.
Uuringus osales 49 Eesti maaelu arengukava 2007−2013 meetme "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine" toetuse saajat, kellest 63 protsenti olid mikroettevõtjad. Uuringus osalejate keskmine müügitulu 2013. aastal oli 4,1 miljonit eurot.
