Kuuga paranesid inimeste ootused pere ja riigi majandusolukorra suhtes. Tööturu prognoos ja säästuprognoos viimase kuuga ei muutunud, märgib instituut.
Jaanuaris elanike tehtud prognoos pere majandusolukorrale on kriisijärgse perioodi parim. 58 protsendi vastanute hinnangul on pere majandusolukord 12 kuu pärast sama kui praegu, 24 protsenti ootab olukorra paranemist ja 13 protsenti pelgab halvenemist.
Kõigis sissetuleku rühmades on ülekaalus need pered, kelle hinnangul nende majandusolukord on 12 kuu pärast sama kui praegu, kuid suurema sissetulekuga perede hulgas on olukorra parenemise prognoosijaid oluliselt enam.
Ka riigi majandusarengu väljavaadete suhtes on ootused paranenud. Jaanuaris hindas 37 protsenti küsitletutest, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 40 protsenti ja halvenemist kartis 14 protsenti küsitletutest.
Hinnang oma rahanduslikule olukorrale on jaanuaris parem pikaajalisest keskmisest. Suurim osa peredest ehk 58 protsenti kulutab kõik, mis teenib. 37 protsenti peredest teatas jaanuaris säästmisest ja 5 protsenti elab kas varasemate säästude arvel või on võlgades. Majanduslikult mittehakkamasaavate inimeste osakaal on natuke vähenenud.
Tarbijate inflatsiooniootused on viimase kolme aasta madalaimal tasemel. Madal inflatsioon ja sissetulekute kasv ei ole muutnud veel elanike madalat püsikaupade ostuaktiivsust.
2014. aasta jaanuaris oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –8,8 ja euroalal –11,7 ning kuuga eurooplaste kindlustunne paranes.
