"2014. aastal olid meie ekspordimahud Venemaa suunal kõigest 10 protsenti. Sellest omakorda suure osa moodustas Eestisse toodud importkaup, mis müüakse edasi Venemaale. Venemaale suunduvast ekspordist moodustab otse Eestis toodetud kaup vaid 23 protsenti," ütles Swedbanki korporatiivpanganduse juht Tauno Vanaselja panga kommentaaris.
"Seega puudutavad Venemaa kui ekspordi sihtriigi probleemid väga väikest hulka ettevõtteid, millest enamuse riskiteadlikkus on hea. Meie tööstuse eksport on olnud hästi hajutatud – seda nii regioonide kui põhipartnerite kaupa ning ettevõtete sihtturgude vaates on Vene turu osatähtsus pigem marginaalne. Ettevõtjad ei ole juba mõnda aega oma tegevusi pelgalt Venemaa suunale orienteerinud," lisas ta.
Ta märkis, et otseselt puudutab Vene kriis kõige enam põllumajandussektorit, kus müügihinnad on sanktsioonide tõttu jätkuvalt surve all. "Kuigi usume, et uute müügiturgude ning pakkumise kohandumise tulemusena piima hind keskpikas perspektiivis mõnevõrra taastub, võivad sektori ettevõtete likviidsusraskused senikauaks püsima jääda," ütles Vanaselja.
"Ida-suunalise transiidi ja transpordi sektoris ei ole suuremaid tagasilööke praegu ilmnenud, arengud on aga ettearvamatud ja raskesti prognoositavad ning transpordisektori ettevõtjad on ettevaatlikud. Üldjoontes selgus ettevõtete analüüsi tulemusena, et Vene kriisi otseseid mõjusid võib hinnata hetkel pigem tagasihoidlikuks. Samal ajal on Venemaa tähtis turg riikidele, kus tegutsevad Eesti tööstusettevõtete ekspordipartnerid. Tuleb hoolega jälgida, milline on meie peamiste ekspordipartnerite käekäik ning milliseks kujuneb seeläbi Venemaa kriisi kaudne mõju Eesti ettevõtjatele," tõdes Vanaselja.
