2009. aastal kahaneb Eesti majandus 14,5 ja 2010. aastal 2 protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riik senini hästi hakkama saanud eelarve kohandamisega majanduse olukorrale vastavaks. „Võrreldes kevadega on majandusolud küll halvenenud, ent näha on stabiliseerumise märke. Siiski tähendab see lisaotsuste vajadust, et jätkata nii euroga ühinemise kui ka riigile jõukohaste kulude kursil,” sõnas Ligi.
Selleks, et hoida valitsussektori eelarve puudujääk Maastrichti kriteeriumi ehk 3 protsendi SKPst piires, on prognoosi kohaselt 2009. aastal vaja valitsussektori eelarvepositsiooni parandada 2,5 miljardi krooni ulatuses. Kriteeriumi täitmiseks 2010. aastal tuleb aga ministeeriumidel kindlasti jääda piirsummade piiresse.
Suvise majandusprognoosi kohaselt suureneb tööpuudus 2009. aastal 14,4 ja 2010. aastal 16,8 protsendini. Tööpuuduse kasv ning keskmise palga langus vähendavad jätkuvalt sisenõudlust ning majanduse taastumine sõltub suuresti ekspordist ehk Eesti kaubanduspartnerite majanduse arengutest. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu taastumist oodatakse 2011. aastal. Majandusolukorra stabiliseerumine ja ekspordi taastumine on omakorda eelduseks tööturu olukorra paranemisele.
Esmakordselt taasiseseisvumise järel kahanevad hinnad möödunud aastaga võrreldes ning 2009. aasta deflatsioon ulatub 0,1 protsendini. 2010. aasta kokkuvõttes kasvavad hinnad 0,2 protsenti.
Suvise majandusprognoosi järgi täidab Eesti seni kättesaamatuna püsinud Maastrichti inflatsioonikriteeriumi novembris. „Euroalaga ühinemine on jätkuvalt Eesti üks väga olulisi sihte, millele pühenduda. Plaan selle saavutamiseks on valitsusel olemas ning maksude tõstmine või pensionide vähendamine sinna plaani ei kuulu,” ütles Jürgen Ligi.
Rahandusministeeriumi 2009. aasta suvise majandusprognoosi kokkuvõtte ja pressikonverentsi slaididega saab tutvuda
siin: http://www.fin.ee/index.php?id=263
Rahandusministeerium
