Riigikontroll märgib oma aastaaruandes, et muu maailma imetlus põhineb peamiselt sellel, et Eesti eelarvepuudujääk ja riigivõlg on väikesed. Riigikontrolli hinnangul võib ühekordseid kärpeid teha ja riigi vara müüa, kuid kaugemas perspektiivis sõltuvad võlg ja puudujääk tootlikkusest ja netoekspordist. Seetõttu pole aus rääkida väikesest riigivõlast, mainimata erasektori suurt võlakoormat ning just seetõttu peab tõsiselt kaaluma, kas riigi rahandus- ja majanduspoliitika suurim eesmärk peaks olema võimalikult kiiresti saavutada eelarveülejääk.

Riigikontroll märgib ka, et aasta 2009 sundis riigijuhte oluliselt kulusid piirama ja makse tõstma. Riigikontrolli hinnangul on kokkuhoiust olulisem küsida, mis saab edasi ning kas tehtud otsused aitavad Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule kaasa, kas Eesti majanduse struktuur on muutunud ning konkurentsivõime suurenenud. Eesti riik on kriisiga küll hästi kohanenud ja kulusid optimeerinud, kuid prognooside kohaselt ei suurene märkimisväärselt majanduse konkurentsivõime ega ole näha ette ka muudatusi majanduse struktuuris.

Riigikontroll toob välja, et konkurentsivõime saavutamiseks napib Eesti ettevõtetel raha ja ka riigi süsteemset tuge. Praegu on välismaised otseinvesteeringud tasapisi taastumas, kuid eurole üleminek ei anna prognooside põhjal kindlust, et olukord kiiresti muutuks.

Maksukoormuse olulisest tõusust hoolimata laekus rahvusvahelise finantskriisi ja probleemide tõttu 2009. aastal makse ligi seitse miljardit krooni vähem kui aasta varem. Riigikontrolli hinnangul piisab eelarve maksutuludest vaid fikseeritud kulude katmiseks, riigi arenduskuludeks tuleb võtta laenu ja kasutada Euroopa Liidu maksumaksja raha.

Sel aastal teeb riik kaks kolmandikku oma investeeringutest välistoetustest. Suur välistoetuste osakaal riigieelarves tähendab, et riigi teenuste pakkumine ja valdkondade arendamine sõltuvad märkimisväärselt Euroopa Liidu rahast. Riigikontroll märgib, et Euroopa Liidu toetused on perioodilised, nende jätkumise ja suuruse peale ei saa kindel olla ning eelarveaasta vahetumisel tekib rahastamisse paariaastane paus. Lisaks võib toetuste jagamisel kehtivate reeglite täitmine nõuda rohkem tähelepanu kui sisulised eesmärgid ja mõjude hindamine.

Olukorras, kus vaba raha valdkondade arendamiseks on vähe, riigieelarve fikseeritud kulud kasvavad ning sõltuvus Euroopa Liidu toetustest suureneb, nõuab jätkusuutliku arengu tagamine riigijuhtidelt riigikontrolli hinnangul oma tegevuse mõjude hindamist, pikalt ettevaatavaid otsuseid ja oluliste reformide jätkamist. Riigikontroll rõhutas, et parandamisruumi on kõigis mainitud elementides.

BNS