Möödunud aastal toimus Rendini teatel üüriturul hinnataseme kasv, mida oli eriti tunda suvisel perioodil. Ka üürileandjate ja maaklerite seas sügisel tehtud küsitlusest selgus, et pooled omanikest juba olid üüri tõstnud või veel plaanisid seda 2022. aasta jooksul teha.
Samas nüüd, umbes viimase 50 päeva jooksul, oleme täheldanud suuremat huvi üürileandjate poolt, kuidas korrektselt vormistada igakuise üüri vähenemine,
ütles Rendini tegevjuht ja kaasasutaja Alain Aun pressiteates.
Kui tugineda kasutajate andmetele, kes on Rendini platvormil üürilepingu lisa juba koostanud, siis võib öelda, et keskmiselt langetatakse üürisummat 50 euro võrra, märkis Aun. "Nendest ligi 20 protsenti on teinud ajutiselt kehtiva lepingu lisa, millega osad üürileandjad püüavad üürnikule kompenseerida kulukat kütteperiood. Valdav osa, 80 protsenti üürileandjatest on otsustanud tähtajatu kokkuleppe kasuks ehk madalam üür kehtib määramata ajaks," lisas ta.
Siiski pole üüri vähendajate seas inimesi, kes sõlmisid üürilepingu aastaid tagasi ja pole eelmise aasta tipphooajal üüri tõstnud. Ehk siis, laias plaanis on üürihinnad ikkagi kõrgemal tasemel kui näiteks kolm aastat tagasi.
Auni hinnangul on üürilangetuste taga soov hoida head pikaajalist üürisuhet. "Üürileandjate paindlikum suhtumine üürnikesse ja hinnas vastutulek tähendab küll väiksemat tulu, kuid paljudel juhtudel on see selgelt parim strateegia. Halvim stsenaarium üürileandja jaoks on üürniku asetamine olukorda, kus viimane lihtsalt lõpetab üüri ja kõrvalkulude eest tasumise, kuna sissetulekutest ei piisa elamiskulude katmiseks," leiab Rendini juht.
