Euroala rahandusministrid ja Rahvusvaheline Valuutafond jõudsid kokkuleppele, et Kreeka saab olemasoleva toetusprogrammi viimase laenu juuli keskpaigas, kui Kreeka valitsus kinnitab lähipäevil programmi tingimusi täitva eelarvestrateegia ja erastamiskava.
Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele ka Kreeka rahastamise jätkumise vajaduses kuni 2014. aasta keskpaigani. Täiendav rahastamisvajadus kokku (lisaks olemasolevale programmile) võib ületada 100 miljardit eurot. Uue toetusprogrammi tingimusi, sh erasektorit kaasamist, hakatakse läbi rääkima lähiajal. Programmi eesmärk on kindlustada Kreeka jätkusuutlikkus ja maksejõulisus uue programmi lõppemise järel. Erasektori osalemine (näiteks nõustumine võlakirjatähtaegade pikendamisega) on rangelt vabatahtlik.
„Euroala ja IMF on Kreeka selja taga tingimusel, et reformid ja erastamine jätkuvad. Eesti võib oma kogemusest öelda, et Kreekalt ei nõuta midagi võimatut, vaja on otsusekindlust ja kogu ühiskonna vastutustunnet,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Lisaks kinnitasid euroala rahandusministrid täna Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu muutmise lepingu ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu eelnõu. Euroopa Liidu riigipead või valitsusjuhid kirjutavad EFSFi raamlepingu muutmise lepingule ja ESMi asutamislepingule alla 24. juunil Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul. Allkirjastamise järel saab Eestist EFSFi ja ESMi liige pärast lepingute jõustumist, mis toimub EFSFi osas orienteeruvalt 2012. aasta alguses ja ESMi osas 2013. aasta keskpaigas.
ECOFINi põhikohtumisel kiideti heaks igale liikmesriigile suunatud majanduspoliitilised soovitused, mida 2012. aasta eelarveid koostades ja struktuurireforme kavandades arvesse võtta. Eestil soovitatakse saavutada eelarve struktuurne ülejääk aastaks 2013 ning hoida defitsiit 2012. aastal 2,1 protsendi piires. Samuti soovitatakse Eestil jätkata aktiivsete tööturupoliitikate elluviimist ja soodustada tööjõu nõudlust. Lisaks soovitatakse Eestil tõsta hoonete ja transpordisektori energiatõhusust ning reformida haridussüsteemi, pöörates erilist tähelepanu näiteks täiendkoolitusele ning hariduse turuvajadustega kooskõlla viimisele ja elukestvale õppele. Euroopa Semestri raames riikidele antavad majanduspoliitilised soovitused kinnitatakse juuni Ülemkogus.
Rahandusministeerium
