Rõivase hinnangul on keskkonnatasude suuruse küsimuses edu aluseks keskkonnaministeeriumi ja ettevõtete dialoog. Samas inimeste hirmutamine ja suure reklaamikampaania käivitamine ei ole hea stiil, kommenteeris peaminister keemiatööstuste käivitatud vastukampaaniat maksutõusule. "Keskkonnatasu on põlevkivi tonni kohta 1,5 eurot ja keegi ei arva, et seda oleks väga palju," märkis Rõivas.
Keskkonnatasud moodustavad elektri või õli hinnast suhteliselt tagasihoidliku osa ja kui see tagasihoidlik osa kasvab üldiselt samas tempos elukallidusega, ei ole see kuigivõrd oluline; näiteks iga-aastane palgatõus on olulisem, ütles Rõivas.
Eesti Keemiatööstuste Liit alustas möödunud nädalal kampaaniat "Meie õnn on meie maavarad", mille eesmärk on võidelda keskkonnatasude tõstmise vastu. "2016. aastal plaanib riik tõsta energeetika ja keemiatööstuse ettevõtetele määratud keskkonnatasusid nii palju, et elektri ja õli tootmine ei tasu enam ära. Tagajärjeks on nii Eesti oma elektri- ja õlitootmise lõppemine kui ka energiajulgeoleku kaotamine," seisab kampaania kodulehel.
2013. aasta detsembris tühistas riigikohus 2009. aastal kehtestatud maksutõusu, millega tõsteti vee ja maavarade eest võetavaid tasusid. Pärast seda on põlevkivi- ja keemiatööstus aktiivselt seisnud järgmise kavandatava keskkonnatasude tõusu vastu, mis peaks saabuma 2016. aastast. Keskkonnaministeeriumis on ettevalmistamisel keskkonnatasude muutmise ettepanek, millega keskkonnatasud kasvaksid 2016. aastast vahemikus 3–10%.
