08.02.2023 Kolmapäev

Pank: avatud pangandusega muutub ka laenuvõtjate rahaasjade kontroll

Inbanki ja Eesti Pangaliidu ekspertide sõnul on avatud panganduse tehnoloogiale üleminekuga muutunud ka süsteem, kuidas Eesti pangad laenuvõtjate sissetulekuid ja väljaminekuid kontrollivad. 

Loodi kontoinfo teenus, mille abil inimene saab ühe panga neti- või mobiilipangas vaadata oma kontojääke teistes finantsasutustes.
Loodi kontoinfo teenus, mille abil inimene saab ühe panga neti- või mobiilipangas vaadata oma kontojääke teistes finantsasutustes. Foto: unsplash

"Pankadel on kohustus laenu väljastamise eelselt hinnata tarbija krediidivõimekust, et olla kindel, kas ta suudab võetud laenu tagasi maksta või mitte. Seni on tarbija pidanud ise esitama viimase kuue kuu kontoväljavõtte, kuid seoses üleminekuga avatud panganduse tehnoloogiale, on nüüdsest võimalik anda pangale nõusolek automaatseks kontoväljavõtte  päringuks," selgitas Inbanki tooteüksuse juht Nele Roostalu.

Avatud panganduse süsteem on Euroopa Liidu algatus, mis loodi ühes uute reeglitega makseteenustele. Eesmärgiks on luua parem pankade vaheline konkurents lihtsamate pangateenuste abil. Tänu sellele saavad makseteenuseid avatud panganduse reeglite abil pakkuda ka finantstehnoloogia ettevõtted, kui neil on selleks tegevusluba. 

Seejuures loodi kontoinfo teenus, mille abil inimene saab ühe panga neti- või mobiilipangas vaadata oma kontojääke teistes finantsasutustes. Samuti lubab uudne makse algatamise teenus ühest netipangast teha makseid ka teistes pankades asuvatelt kontodelt, kui selleks on klient ise eelnevalt loa andnud. 

Tänaseks on mõistetud, et lisaks kliendile saab kontoinfo avamise abil ka pank hinnata tema laenuvõimekust, kuna saab kliendi loal ligipääsu tema kontoinfole teistes pankades ja finantsasutustes. Inimene ise saab ühte panka sisse logides oma rahalisest seisust ülevaate, ehkki tal võivad olla kontod ka teistes pankades ning võib anda loa seda kontrollida ka pangale, kui asub laenu taotlema,

märkis Eesti Pangaliidu nõunik Enn Riisalu. 

Inbanki tooteüksuse juht tõi välja, et Eestis ei ole riiklikke kõikehõlmavaid registreid inimeste sissetulekute ja kohustuste kohta, mistõttu peavad finantsasutused küsima kliendilt tõendi sissetulekute ja väljaminekute kohta. "Tavaliselt on klientidel mitu panga- või krediidikontot. Digiallkirjastatud kontoväljavõtte esitamine meili teel nõuab kliendilt omajagu toimetamist: oma panka sisselogimist, konto väljavõtte alla laadimist täpselt nõutud perioodi kohta õigel kujul ja formaadis. Mõnest pangast on vaja kontoväljavõte ka tellida ja sellega kaasneb ooteaeg või isegi täiendavad tasud," osutas Roostalu.

Ta lisas, et laenuandja ei või saadud andmeid kasutada muuks otstarbeks, kui klient nõusoleku andis. Samuti ei saa laenuandja kliendi kontoandmeid vaadata igavesti, vaid ainult kokku lepitud ajaperioodi jooksul.

Ringleb mitmeid müüte, mida pangad sissetulekute ja väljaminekute puhul jälgivad, näiteks, et kasiinos või alkoholipoes käies tasuks pangakaardiga maksmist vältida, sest pärast on keerulisem kodulaenu saada. "Et see tõele vastaks, peab olema näha suurtes summades tehinguid hasartmängu ettevõtetega. Igal nädalal ühe lotopileti ostmine kindlasti probleemiks ei ole. Hindame eelkõige tarbija riskikäitumist ja kas on oht, et laenu soovitakse võtta näiteks kasiino võlgade või eelnevalt võetud kiirlaenude tasumiseks," selgitas Roostalu.

Pangakontolt vaadatakse tema sõnul eelkõige, millised on inimese sissetulekud – palk, dividendid, hüvitised, üüritulu. "Alimentide saamist võetakse üldjuhul arvesse lisasissetulekuna, kui laekumised on regulaarsed. Mõned pangad võivad arvestada neid vaid siis, kui need on niiöelda ametlikud või kohtu poolt otsustatud," lisas ta. Sissetulekute puhul jälgitakse ka, kas viimastel kuudel on sissetulek regulaarne või viitab miski näiteks töökoha kaotusele. 

Samuti arvutatakse kokku kõik finantskohustused ehk juba eelnevalt võetud laenude, liisingute, järelmaksude ja muud sellised kuumaksed. "Finantskohustuste alla ei arvestata aga näiteks regulaarseid püsimakseid kasvukontole või lastele loodud investeerimisfondi. Pigem on see just positiivne, kui regulaarselt säästetakse – see näitab samuti, et kliendil on rahaasjad korras," lausus Roostalu. 

Ta nentis, et kõige kindlam on pangal laenu väljastada isikule, kes on seni korrektselt oma finantskohustusi täitnud. "Oluline on, et peale laenude tasumist jääks inimesele piisavalt raha elamiseks vajalike kulutuste tegemiseks. Seetõttu antakse laenu vaid teatud protsendi ulatuses sissetulekust," toonitas Roostalu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference