Kui valitsus oleks toetanud ajutisele töövõimehüvitisele lae kehtestamist, oleks tuleva aasta puudujääk vähenenud 1,6 miljonile, sõnas Ossinovski valitsuse pressikonverentsil. "1,4 miljonit oleks olnud selle mõju, mille osas oleks võinud järgmise aasta positsiooni parandada."

Peaminister Taavi Rõivas sõnas aga, et veel on vara öelda, et milliseks kujuneb tänavune haigekassa miinus ja praegu oodatakse veel lisaettepanekuid, kuidas leida raha ja viise efektiivsuse suurendamiseks.

Ossinovski sõnul on haigekassa kulude vähendamiseks heakskiidu leidnud kallimate ravimite väljaviimine soodusravimite nimekirjast, millele on olemas odavamad analoogid. See annab kokkuhoidu 0,8 miljonit eurot. Lisaks langevad 1. oktoobrist paljude ravimite piirhinnad. See ei pruugi Ossinovski sõnul aasta lõpus veel erilist mõju avaldada, küll aga tuleval aastal.

Kuigi haigekassa nõukogu peale tagasiside saamist tervishoiuasutustelt haiglatele makstava raha vähendamist neljandas kvartalis ei toetanud, otsustati toetada ületöökoefitsendi langetamist. See toob Ossinovski sõnul aastas kokkuhoidu 5 miljoni euro ulatuses.

Nende meetmete tulemusel selle aasta haigekassa miinus väheneb umbes poole võrra, ehk kui prognoosi oli 9 miljonit, siis esimese poolaasta 30 miljoni euro puudujäägist 20 miljonit väheneb poole võrra 10 miljonile.

Lisaks avadalati Ossinovski sõnul valitsuses arvamust ka teiste muudatuste osas. Ettepanek on vähendada saatekirjata erialade hulka, eeskätt naha- ja silmaarstide puhul, kus perearstidel on pädevus ise esmane hinnang anda, rääkis minister.

"Pikemas vaates räägime sellest, et tänane eriarsti juurde registreerimise süsteem ei toimi, inimesed panevad aegu kinni erinevatesse haiglatesse, tihti ei tule kohale, panevad end kirja ilma saatekirjata," rääkis Ossinovsi, lisades, et nende probleemidega tegelemine võtab kindlasti aega.

Ossinovski sõnul pole praegu teada ka tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste mõju tuleva aasta eelarvele. Gruppide lõikes on töötajate nõuded tema sõnul erinevaid, kuid kohati ulatuvad need aastas 32%-ni ja kahe aasta jooksul kokku 54%-ni, mis tähendaks aastas kogumõju 78 miljonit eurot.

"Kokkulepe tekitab lisakulusid," märkis minister, lisades, et tervishoiutöötajate palgatõus on kindlasti vajalik, sest see on vähendanud tervishoiutöötajate Eestist väljarännet. "Kuid selge on see, et 30-protsendilisi palgatõuse süsteem välja ei vea."

Eraldi teema on Ossinovski sõnul haigekassa rahastamissüsteemi pikaajalisem muutmine. "Vastavad ettepanekud on ette valmistatud ja valitsusele esitatud. Loodetavasti jõuame sügisel ka otsusteni, mis sellele süsteemile jätkussuutlikkuse annab."

Minister lisas, et tema hinnangul on Eestil tugev solidaarne ravikindlustussüsteem, mida on üldiselt ka väga hästi juhitud. Samas on Eesti tervishoiukulude osakaal 2008-2014 sisemajanduse koguproduktist 6,2%, mis on

Euroopa üks väiksemaid, kuigi efektiivsust on selles süsteemis pidevalt suurendatud. "Selle aasta miinus mõneti näitab ka seda, et efektiivsuse kasvule hakkab piir ette tulema."