Majanduskasvu kiirenemist toetab eratarbimise kasv, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja vähenevast tööpuudusest. Ekspordi kasvu hoiab tagasi mõne Eesti peamise kaubanduspartneri – eeskätt Soome ja Venemaa – nõrk majanduskasv. Samuti on OECD hinnangul kiire palgakasvu tõttu vähenenud Eesti konkurentsivõime.
Tarbijahindade inflatsioon püsib OECD prognoosi järgi tänavu ja järgmisel kahel aastal madal, kuna hinnatõusu hoiavad tagasi langenud maailmaturu toorainehinnad.
Tööpuuduse määraks prognoosib OECD Eestile tänavu aastaks 7,4%, mis kahaneb järgmisel aastal 7%-le ja 2016. aastal 6,6%-le.
Eesti jooksevkonto jääb tänavu 0,1%-ga sisemajanduse koguproduktist (SKP) ülejääki, järgmisel aastal on oodata jooksevkonto tasakaalu ja 2016. aastal puudujääki 0,2%-ga SKPst, prognoosib OECD.
Valitsuse finantsseisund on OECD hinnangul tugev ning maksu- ja eelarvepoliitika mõju majanduse väljavaadetele üldiselt neutraalne.
Lõdvem eelarvepoliitika kasvataks OECD hinnangul valitsuse võlakoormat võrreldes praeguse madala tasemega, kuid ühtlasi aitaks rahastada keskpika perspektiivi prioriteete, sealhulgas aktiivseid tööturumeetmeid, investeeringuid haridusse ja infrastruktuuri.
Edasine maksude langetamine tööga teenitud tulult, eriti madalatelt sissetulekutelt, võiks OECD hinnangul samuti majanduskasvu potentsiaali suurendada.
