03.06.2021 Neljapäev

Müller: riigi tulude-kulude lõhe jääb suureks ka pärast kriisi

Eesti Panga president Madis Müller ütles täna riigikogus peetud kõnes, et majanduskriisist väljudes ei tasu viivitada riigirahanduse tagasipööramisega jätkusuutlikule rajale, sest riigi tulud ja kulud on ka ettevaates paigast ära.

Madis Müller, Eesti Panga president.
Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Eesti Pank

"Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab," ütles Müller pressiteate vahendusel.

"Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia," jätkas ta. "See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigirahanduses muid valikuid raamistav eesmärk."

Müller osutas, et suur vahe riigi tulude ja kulude vahel püsib riigieelarve strateegia kohaselt veel ka pärast kriisi ning tasakaalu pole eesmärgiks seatud isegi veel 2025. aastaks. See ei ole jätkusuutlik.

Pikalt üle jõu elada paraku ei saa,

märkis keskpanga president.

"Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid."

Võimaliku ohukohana Eesti majanduses tõi Müller välja elavnenud kinnisvaraturu. Keskpanga ülesanne on valvata, et turul toimuv ei tooks kaasa inimeste võlakoorma liiga kiiret kasvu. Sellega seoses tuleks üle vaadata ka aktiivset kasutamist leidnud riiklikud toetused kodu soetamiseks, et need aitaksid inimesi, kes päriselt abi vajavad.

"Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel, samuti võivad vajada käendusi maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud," ütles Müller. "Küsimus on eelkõige käenduste kriteeriumide ajakohastamises."

Finantssektori riskidest rääkides osutas Müller praegu veel korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetele nagu virtuaalvääringutega tegelevad teenusepakkujad ja hoiu-laenuühistud. Ta avaldas lootust, et mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud jõuavad peagi riigikogu töölauale.

Eesti majanduse väljavaadete kohta ütles Müller, et esimese kvartali andmed näitavad majandusolukorra jõudsat paranemist. Mahult on majandus juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja samuti kriisi eel prognoositud taseme.

Märtsis prognoosis keskpank Eesti majandusele tänavu 2,7 protsendi suurust majanduskasvu. "Eesti Panga uue prognoosi avaldame veel sel kuul ja see tuleb senisest optimistlikum," ütles Müller. "Hinnatõus tuleb Eestis tänavu suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist," lisas ta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!