24.11.2021 Kolmapäev

MKM: Eesti meretuul võiks tulevikus olla arvestatav ekspordiartikkel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatari sõnul on Läänemeres meretuuleenergial suur potensiaal, mille ära kasutamisel võiks Eesti meretuul tulevikus olla arvestatav ekspordiartikkel.

2024. aastal saavad paika riigikaitseks vajalikud õhuseireradarid, pärast mida saab üle 60 protsendi mandri-Eestist olema tuuleparkide jaoks kõrguspiiranguteta.
2024. aastal saavad paika riigikaitseks vajalikud õhuseireradarid, pärast mida saab üle 60 protsendi mandri-Eestist olema tuuleparkide jaoks kõrguspiiranguteta. Foto: pixabay

"Eesti mereala moodustab umbes 10 protsenti Läänemerest. Kuna Läänemeres on meretuule arendamise potensiaali hinnatud 93 gigavatile, siis on üksnes loogiline, et ka Eesti riik sellise suure mereala omanikuna üritab sellele turule siseneda," lausus Tatar energia aastakonverentsil.

Kuni 2030. aastani saab Tatari sõnul tuuleenergia suurim kasv toimuma maismaal, pärast seda aga tõenäoliselt merel. 2024. aastal saavad paika riigikaitseks vajalikud õhuseireradarid, pärast mida saab üle 60 protsendi mandri-Eestist olema tuuleparkide jaoks kõrguspiiranguteta. 

Tuuleenergia populariseerimiseks plaanib riigikogu 2022. aasta kevadel menetleda kohaliku kogukonna tasu eelnõu. Eelnõu alusel maksaksid arendajad maismaal 0,5 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, millest 50 protsenti läheks kohalikule omavalitsusele, kohustusega maksta sellest omakorda 50 protsenti tuulikute läheduses elavatele isikutele. Merel makstaks tasu meretuuleparkide hoonestustasust 0,3 eurot megavatt-tunni kohta kohalikele omavalitsustele, kes asuvad tuulepargile lähemal kui 25 kilomeetrit.

Suurim probleem on täna see, et meil puudub merevõrk. See on põhjus, miks enamik tuuleparke Euroopas rajatakse maismaale,

nentis Tatar ning kinnitas, et Eesti propageerib ideed Läänemere võrgu loomiseks.

Tatar selgitas, et plaani eesmärk on meretuule potensiaal Läänemeres kõige mõistlikumal viisil kasutusele võtta – juhatada see juba merel nendesse piirkondadesse, kus defitsiit on kõige suurem. "Täna üritame alles sellele ideele saada teiste riikide toetust, see maksab üüratult, aga õnneks on ka kasud suured," lisas ta.

Samuti propageerib riik hübriidvõrgu ideed Eesti–Läti ühisprojektiga, mille eesmärk on eelarendada võimalikku ala ning mille tulemusel pandaks see enampakkumisele. 

"Selleks, et meretuulel oleks arenemisvõimalus suurem, on mõistlik selliseid projekte teha. See on koos Saksa–Taani projektiga üks kahest omanäolisest, mis on saanud Euroopas positiivset vastukaja. See ei ole mõeldud konkureerima teiste projektidega Eestis, vaid pigem neile kaasa aitama," märkis Tatar ning avaldas lootust, et projekt saab ka Euroopa Liidu kaasrahastust.

Kolm peamist probleemi, miks ei ole Eestis seni olnud nii suurt tuulejaamade ehitamise buumi kui näiteks Soomes või Leedus, on Tatari hinnangul esiteks olnud radarite mure, mistõttu ka parima tahtmise korral ei ole tuuleparke saanud rajada. Teiseks takistuseks on olnud kohalike elanike vastuseis. Kolmandana tõi Tatar aga välja selle, et hetkel teevad mitmed arendajad projekte nii-öelda sahtlisse, kuna oodatakse riiklikke taastuvenergia toetusi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!