Hetkel on segaolmejäätmetest vabanemine sedavõrd odav, et see moodustab keskmise Eesti majapidamise jaoks marginaalse osa kodukuludes ega motiveeri seeläbi inimesi jäätmeid liigiti koguma, selgub kooskõlastusringile saadetud dokumendist.
Eelnõu järgi tuleb soodustada jäätmete liigiti kogumist tekkekohas, mida saab teha läbi hinnamehhanismi ja juba eramajades tuleb tagada liigiti kogumise mugavus ja lähedus. Kui kümme aastat tagasi oli Eestis fookus ladestamise vähendamisel ja eesmärgiks oli suurendada läbi energiakasutuse olmejäätmete taaskasutust, siis ladestamisele kehtestatud saastetasu lõi hetkega olukorra, kus turule sisenesid jäätmetest energiatootmise lahendused, mida hakkasid kasutama Enefit Green ja Ragn-Sells. Selle tulemusel kukkus Eestis pürgilatesse ladestamine 5 protsendile ning Eestis sai 2015. aastal Euroopa Liidus vähim ladestav riik.
Nüüd tuleb aruande koostajate vaates astuda järgmine samm ja ringmajanduse toetuseks on vaja kehtestada saastetasu ka põletamisele. Kui jäätmehierarhia kontekstis on jäätmetest energiatootmine parem lahendus kui ladestamine, siis ringmajanduse kontekstis on mõlemad lahenduse võrdsed ehk mõlemad eemaldavad materjale ringlusest. Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab materjalide ringlusse suunamist. Täna on väga palju pakendiliike, mille ringlusse võtmist tuleb subsideerida, sest need lahendused on kallimad kui soodne masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel kaalutlustel jääb osa ringluspotentsiaalist realiseerimata.
Kava järgi võiks sarnaselt Põhjamaadele ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise vältimiseks esmalt kehtestada minimaalse, näiteks 10-eurose saastetasu ning seda korrigeerida turusituatsioonist tulenevalt järk-järgult. 2020. aastal läbiviidud riigikontrolli audit näitab aga selgelt, et omavalitsused ei ole panustanud erilisel määral viimase 20 aasta jooksul liigiti kogumise edendamisse.
Selle parandamise üheks võimaluseks soovitatakse kavas üleriigiliselt disainitud jäätmeveopakettw, mis on kõikide kohalike omavalitsuste (KOV) hangete aluseks. Ühesugune pakett – siiski hajaasutuses ja tiheasutuses erinev – muudaks tarbijatele kommunikatsiooni lihtsaks ning tagaks, et üle-eestiliselt on tagatud liigiti kogumislahendus KOV hangetes. Peale selle lihtsustab see ka hilisemat järelevalvet nõuete täitmise üle.
Väga oluliseks osaks olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis peavad jäätmekava koostajad ka jäätmejaamade võrgustikku. Praktikas toimib see enamasti hästi, ent mureks on, et jäätmejaamadesse tuuakse väga sageli täiesti terveid ning ilma mingi täiendava pingutuseta ringlusse võetavaid või korduskasutatavaid esemeid, mis muutuvad äätmejaama väravast sisse sõites automaatselt jäätmeteks. Seega tuleks ministeeriumi vaates luua võimalus, kuidas sarnaselt uuskasutuskeskustega jäätmejaamadesse toodud algsel otstarbel kasutuskõlblikke tooteid korduskasutusse suunata.
Jäätmekavas tehakse ettepanek kasutada siinkohal lihtsustatud tootesertifikaatide süsteemi, mida võiks välja anda erapooletu asutusena näiteks sama organisatsioon, kes sertifitseerib komposti. Sisuliselt tähendab see seda, et erapooletu kompetentne asutus tõendab, et mingi jäätmejaama toodud ese omab endiselt toote omadusi ja on seetõttu algsel või mõnel muul otstarbel tootena kasutatav.
