TRK 1140x140 ee gif
10.12.2014 Kolmapäev

Millised on Eesti ekspordivõimalused lähiajal?

Millised on Eesti ekspordivõimalused lähiajal?
Millised on Eesti ekspordivõimalused lähiajal? Reuters

Töötleva tööstuse, ehk siis Eestis toodetud kaupade, eksport on selle aasta teisel poolaastal kasvanud kõikidel kuudel.

Samuti on alates maikuust kasvanud töötleva tööstuse uued tellimused välisriikidest. Tellimuste kasvu taga on peamiselt elektroonika- ja metallitooted.

Tellimuste püsiv kasv viitab lähikuudel parematele väljaveo võimalustele. Kui vaadata lähemalt Eesti kaupade ekspordi kasvu põhjuseid, siis tuleb see valdavalt elektroonikatoodete ja mineraalse kütuse väljaveost. Kuna elektroonikatoodete lisandväärtuse osakaal toodangus on võrdlemisi tagasihoidlik, siis on selle mõju majanduskasvule oluline alles suure käibe korral. Elektrooniktööstus oligi kolmandal kvartalil  töötleva tööstuse tootmismahtu ja ekspordikäibesse üks suurimaid panustajaid. Mineraalse kütuse ekspordi taga on aga valdavalt reeksporditav kütus, kuid ligikaudu ühe-viiendiku ulatuses tuli oktoobris kasv ka Eesti päritolu põlevkivikütteõli väljaveost. Tublit kasvu on näidanud viimastel kuudel veel puidu-, keemia-, metallide ja metalltoodete ning eksport.

Järgmisel aastal ootame meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis peaks andma veidi rohkem võimalusi eksportimiseks. Kõige enam veetakse Eestis valmistatud kaupu Rootsi ja Soome. Kuigi Soome majanduskasv on tasapisi paranemas, jääb sisenõudlus veel mõnda aega nõrgaks. Investeeringud on Soomes jätkuvalt tugevas languses ning ka eratarbimise kasv on tagasihoidlik. Palgad kasvavad aeglaselt ja tööpuudus on kõrge, mis mõjutab tarbimist negatiivselt. Samuti on halvenenud nii tarbijate, kui tööstuse kindlustunne. Samas, kui vaadata Eesti eksporti Soome, siis on see küll kerges languses, kuid on siiski parem, kui meie põhjanaabrite sisenõudlus võiks esmapilgul lubada.

Eesti ettevõtete ekspordimahud on suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, millega on võimalik turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Rootsi majanduskasv on sel aastal jõudsalt paranenud ning ka investeeringud ja tarbimine kasvavad korralikult. Järgmiseks aastaks ootame Rootsis majanduse jätkuvat paranemist, mis annab meie eksportijatele rohkem võimalusi. Samas sõltub see eksport valdavalt elektroonikatoodetest, mis moodustavad üle poole (50–60%) Rootsi-suunalisest kaupade väljaveost. Läti ja Leedu majanduskasv järgmisel aastal küll marginaalselt paraneb, kuid nende riikide suunal on Eestist reekspordi osakaal suhteliselt suur ning sellevõrra mõju kogumajandusele tagasihoidlikum.

Venemaa majandus ja sealne impordinõudlus on sel aastal tugevasti nõrgenenud ning meie hinnangul ootab meie idanaabreid järgmisel aastal eest 0,6% SKP langus. Kuna tegemist on struktuursete probleemidega, mitte tsüklilise majanduslangusega, siis jääb Venemaa majandus nõrgaks tõenäoliselt pikemaks ajaks. Juba sel aastal on meie eksport Venemaale vähenenud 11% (langus on viimasel ajal pigem süvenenud) ning lähiajal selle püsivat paranemist oodata ei maksa.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes