"Uus valitsus on raskes olukorras. Valimisprogrammid sisaldavad kalleid lubadusi, kuid riigirahandus on nende elluviimiseks liialt viletsas seisus. Kuigi eelmisel aastal oli majandus püsivhindades languses, aitas kiire inflatsioon jooksevhindades sisemajanduse kogutoodangu tõusule ja maksude laekumisele kaasa. Kuna hinnakasv aeglustub, pidurdab see ka majanduse nominaalkasvu," selgitas ökonomist Postimehe artiklis.
Isegi kui järgmisel aastal peaks Eesti majandus püsivhindades mõõdukalt kasvama, tuleb tema sõnul nominaalkasv eelmisest aastast tublisti aeglasem ning lihtsalt mastaapne kulude kärpimine ei ole praegu lahendus, kuna see pidurdaks majanduse taastumist.
"Riigieelarve kulude vähendamine või suurendamine peaksid ideaalis käima käsikäes majandustsüklitega, samas kui eesmärgiks peaks olema jätkusuutlik riigirahandus. Inflatsioon küll aeglustub, kuid intressimäärad püsivad vähemalt lähiajal kõrged ja on lisakulu laenukohustustega ettevõtetele ja majapidamistele. Seega oleks mõistlik esmalt vaadata üle valimislubadused, piirata kulude kasvu, kuid otsida ka paremaid allikaid kulutamiseks," leiab ta.
Samuti tuleks ökonomisti hinnangul valmistada ette ja võtta töösse struktuurireformid, mis muudavad riigihalduse ja majanduse efektiivsemaks. Ta möönis, et asjakohased struktuurireformid ei anna tulemusi küll kiiresti, kuid nendega on siiski vajalik kiiresti algust teha.
Kas riigi tulude suurendamiseks tuleks tõsta maksukoormust? Eesti liigub küll Põhjamaade majandusmudeli suunas ja sageli võrdleme end Soome ja Rootsi või ka Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega, mis on Eesti omast tublisti kõrgemad. Samas on Eesti maksukoormus võrreldav OECD keskmisega, kuid kõrgem kui USA-s ja Šveitsis,
tõi Mertsina välja.
Ta lisas, et Eesti maksusüsteem peab toetama investeeringuid ning ettevõtete konkurentsivõimet ja olema atraktiivne välisinvestoritele.
