Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2015. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5%, kuid kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,5%.
Esialgsetel andmetel panustas majanduskasvu enim kinnisvaraalane tegevus. Tavapäraselt Eesti majanduskasvu vedavate tööstuse ja kaubanduse tegevusalade panus SKP-sse jäi nullilähedaseks.
Neto-tootemaksud mõjutasid kolmandas kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenesid nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumised, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed.
Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes võrreldes 2014. aasta kolmanda kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3%. Samuti kasvas kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalarvestuses 1% suurem kui eelmise aasta samas kvartalis.
Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.
2015. aasta kolmanda kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 9. detsembril.
Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni hinnangul on aeglase majanduskasvu põhjus endiselt kehv globaalne majanduskeskkond ja madal investeerimisaktiivsus.
"Eesti majandusareng on viimasel paaril aastal olnud vastuoluline. Üldiselt nõrga majanduskonjunktuuri tingimustes on palgad ja hõive kasvanud kiiresti. Palgatulu jõuline kasv ja samaaegne imporditud hinnalangus on soodustanud eratarbimist, mistõttu hästi on läinud jaekaubandusel ja kinnisvarasektoril. Töötleva tööstuse tegevusaladest on positiivselt silma paistnud puidu- ja mööblitootmine, " ütles Aben pressiteates.
