Kulusid tehti 2,52 miljardit eurot ehk 37,3% kavandatust. Aasta esimese nelja kuuga oli valitsussektori puudujääk 1,1% prognoositavast SKPst.
2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse mai lõpuks koos ettemaksudega 2,56 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 1,81 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,76 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 38,8 protsenti ning mittemaksulised tulud 49% aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on viie kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 789 miljonit eurot ehk 41% planeeritust, käibemaksu 574,3 miljonit eurot ehk 40% kavandatust ning välistoetusi 534,3 miljonit eurot ehk 46,3% eelarvest.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 24 miljonit eurot ehk 0,9 % rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on viie kuuga välistoetusi koos heitmekvootidega laekunud 170,3 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 180,8 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 57,8 miljonit eurot ja käibemaksu 65,1 miljonit eurot enam.
Kulusid tehti viie kuuga 2,52 miljardi euro ulatuses ehk 37,3% plaanitust, sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 2,49 miljardit eurot. Maikuus tehti väljamakseid 501,6 miljonit eurot, mis on 7,4% aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti viie kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,1 miljardit eurot, mida on 6,1% rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.
Investeeringuteks suunati mai lõpuks 308,9 miljonit eurot ehk 14,3% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Vähenemine on tingitud eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist, mille põhjustasid saastekvoodi müügist laekunud tulude kanded ministeeriumide vahel. Mais kulus investeeringuteks 66,3 miljonit eurot. Saastekvoodi müügist laekunud tulude arvelt tehti esimese viie kuuga investeeringuid 19,8 miljoni euro ulatuses.
Riigi tegevuskuludeks kasutati viie kuuga 406,1 miljonit eurot ehk 36,6 aastaks plaanitust. Mais kasutati sellest 90,9 miljonit eurot ehk 8,2^% aastasest eelarvest. Selle aasta viie kuu tegevuskulude maht on nii suuremate personali- kui ka majandamiskulude tõttu eelmise aastaga võrreldes kasvanud 3%. Personalikulude väljamakseid tehti viie kuuga 232,2 miljonit eurot ja majandamiskulusid 178,8 miljonit eurot.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 29,9% aastaks plaanitust ehk 299,5 miljonit eurot. See on 41,4 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal esimese viie kuuga. Struktuuritoetused moodustasid sellest 200,8 miljonit eurot, mida on 33,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Enam rahastati veemajanduse ja jäätmekäitlusega, aga ka ettevõtluse ning transpordiga seotud projekte.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,34 miljardit eurot. Maiga suurenes likviidsete varade maht 147 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas tänu suurenenud kassareservile finantsvarasid 375,7 miljonit eurot enam.
Aprilli lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepositsioon riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel oodatult puudujäägis 179,1 miljoni euroga (1,1 protsent prognoositavast SKPst), mis on 150,4 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Suurem puudujääk tuleneb peamiselt nii heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.
Rahandusministeerium
