Liidud nõuavad valitsuselt kriisiabimeetmete rakendamist ja piimasektori toetamist siseriiklikest vahenditest. Lisaks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu viivitamatult vaja avada piimatootjatele võimalus, mis aitaks tootjatel ka endal rakendada meetmeid turuolukorra stabiliseerimiseks. Sektori kindlustunde, jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks on vajalik tuleva aasta riigieelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maksmiseks 21,5 miljoni euro ulatuses, seisis liitude ühises pressiteates.
"Piimasektoriga seotud sidusettevõtted, nagu näiteks pangad ja sisendite tarnijad, on piimandussektorit pikkade maksetähtaegadega toetanud juba aasta, kahjuks pole piimasektor sarnast tuge ja mõistmist leidnud valitsuselt. Valitsuse abi sektorile annaks aga usku ja lootust ka teistele piimasektori edasisel toetamisel kuni kriisi lõppemiseni," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna ja Eesti Piimaliidu esimees Jaanus Murakas.
"Pikaajaline kriis nii sealiha- kui piimaturul ja sealihatootmist ohustav Aafrika seakatk on Eesti põllumajandussektori viinud olukorda, millest võib kujuneda viimaste kümnendite üks tõsisemaid katsumusi Eesti põllumajandusele. Tekkinud olukorra leevendamiseks on valitsuse otsustav ja kiire sekkumine muutunud vältimatuks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ühispöördumises märgitakse, et seniste riigipoolsete poliitiliste valikute jätkumisel on Eesti piimatootmisettevõte võime tootmist jätkata tõsises ohus. "Praeguseks oleme juba kaotamas ligi kümnendikku Eesti piimakarjast. Piimatootmise allakäik annab valusa löögi kogu riigi majandusele, ekspordile ja töökohtadele nii maapiirkondades kui linnades," ütlevad liidud.
Sellel nädalal möödub aasta Venemaa poolt EL toiduainetele impordikeelu kehtestamisest.
