Landberg ütles BNS-ile, et antud punkt on koalitsioonilepingus kõige arusaamatum. Ta rääkis, et kogu Eesti omavalitsuste süsteem on üles ehitatud inimese tulude peale, põhiline on üksikisiku tulumaks. Teenused on praegu seotud ühe registreeritud elukohaga ja suurem osa inimestest kasutab tema sõnul kõiki selle omavalitsuse teenuseid, kuhu nad on registreeritud.

Kahe ametliku elukoha lubamisel tekib Landbergi sõnul küsimus, kuidas hakata kohustusi jagama. "Et milline vald näiteks peab sünnitoetust maksma, milline vald peab lasteaiakoha andma."

Ja nii kõigi teenuste puhul kuni sotsiaaltoetusteni välja, märkis ta.

Landberg rääkis, et siis võib olla reaalne, et inimene elab omavalitsuses, kuhu ta on suunanud võib-olla ainult 10-20 protsenti tulumaksust. Siis tekib tema sõnul olukord, kus inimene ei ole nõus antud omavalitsusse rohkem raha eraldama, aga tahab saada täisteenust. Lisaks tekib näiteks küsimus, millises omavalitsuses inimene hääletada tahab.

"See võib olla huvitav mõtte korras, aga ma ei kujuta ette, kuidas see realiseeruma hakkab," kommenteeris Landberg kahe ametliku elukoha lubamist. "Ideena on see võib-olla üllas, aga rakendada on seda suhteliselt raske."

Landberg ei kujuta enda sõnul ette ka olukorda, kus inimene saab teenuseid hoopis kolmandalt omavalitsuselt, kuna sel juhul on probleemne omavalitsuste omavaheline arveldamine. Samuti peavad siis kõik muud organisatsioonid nagu näiteks spordiseltsid teadma, kuhu on kodanik sisse kirjutatud, kui suur on tema osalus antud omavalitsuses ja kuidas seda arvutatakse.

"See bürokraatia kasvab niivõrd suureks," lausus ta. "See on topelttöö, ma ei näegi selles mingit kasu."

Landberg tõi välja, et kahe ametliku elukoha lubamisel võib olla emotsionaalne sisu. Ta rääkis, et inimene võib siis ka emotsioonide najal oma tulumaksu ümber suunata, näiteks kui on vallavanema peale solvunud või ei osutunud ise valimistel valituks.

Landberg lisas, et liit saatis juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus oma seisukohad osapooltele, aga nüüd tuleb koalitsioonilepingut otsast lõpuni lugeda. "Kindlasti me teeme mingi avalduse, aga siis juba kogu koalitsioonilepingut silmas pidades."

Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ütles BNS-ile, et tema isiklik arvamus koalitsioonilepingu antud punkti kohta on, et selle rakendamine muudab keerulisemaks elukohajärgsuse printsiibist lähtumise, samuti teenuste pakkumise.

"Me oleme siiamaani hästi oluliseks pidanud üht aluspõhimõtet, nimelt elukohajärgsuse põhimõtet nii tulude laekumise osas kui ka kulude tegemise osas," rääkis ta.

Võigemast selgitas, et kui inimesel on ametlik elukoht, siis tema maksud, sealhulgas ka üksikisiku tulumaks, laekuvad vastava kohaliku omavalitsuse tuludesse. Ühtlasi on see teenuste pakett, mida kohalik omavalitsus oma elanikele pakub, selle kohaliku omavalitsuse teha.

Võigemast märkis, et kuigi regulatsioon, mis puudutab kahte ametlikku elukohta ja tulumaksulaekumise võimalikku proportsiooni, ei ole praegu teada, muudab see igal juhul keerulisemaks elukohajärgsuse printsiibist kinnipidamise ja ka selle, mis puudutab teenuseid ja teenuste eest tasumist ka kohalike omavalitsuste vahel. "Soome on lahendanud selle küsimuse hästi lihtsalt, nendel on koduvalla seadus ja seal käsitletakse ikkagi ametliku elukohana ühte kohalikku omavalitsust," tõi ta näite.

"Tõsi, meil ei ole ju teada see regulatsioon, mis selle kahe elukoha printsiibi rakendamiseks tuleb, aga kui see välja pakutakse, siis kindlasti me oskame öelda täpsemalt, mida omalt poolt kas pakkuda või arvata. Aga esialgne mulje on selline, et tõenäoliselt tulumaksu ümberjaotus omavalitsuste vahel võib tulla kuni 10 protsenti," rääkis Võigemast. "See on nüüd see, mida ettepanekust teada saades ja koalitsioonilepingust lugedes olen suutnud analüüsida."

Ta lisas, et tõenäoliselt muutub keerulisemaks ka majandusanalüüsi tegemine, "sest senine selge pilt, kust tulud tekivad ja kuhu nad laekuvad, läheb keerulisemaks".

Võigemast ütles, et praegu ei saa veel võtta mingit seisukohta, kas seda punkti ametlikult toetada või mitte. "Kõik need protsessid seisavad alles ees, sest tegemist on ideega, mitte konkreetse regulatsiooniga, mille mõjude suhtes saab mingit seisukohta võtta."

Võigemast ütles, et nii linnade liidu juhatus kui volikogu vaatab üle kõik koalitsioonilepingu punktid ja kujundab eelarveläbirääkimiste kontekstis oma seisukohad. "Eeldame seda, et kõik muutused on ühtlasi ka konkreetses kontekstis läbirääkimiste objektid."

Kolmapäeva õhtul avalikustatud Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu programmi üks punkte näeb ette võimaldada igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu.