25.11.2014 Teisipäev

Kümne kuuga laekus riigile pea 80% plaanitud tuludest

Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigile kümne kuuga tulusid 6,31 miljardit eurot ehk 78,7% riigieelarves aastaks planeeritust. Kulusid tehti sama ajaga 6,21 miljardi euro ulatuses, mis on 75,9% aastaks planeeritust.

Kümne kuuga laekus riigile pea 80% plaanitud tuludest
Kümne kuuga laekus riigile pea 80% plaanitud tuludest Foto: Reuters

2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega 6,31 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 5,49 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,84 miljardit eurot. Kogutud maksutulud moodustavad 82,9% ning mittemaksulised tulud 60,6% aastaks kavandatust. Eelmisel aastal laekus kümne kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 79,8% ja mittemaksulistest tuludest 89,2%.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,85 miljardit eurot ehk 82,5% aastaks planeeritust, käibemaksu 1,40 miljardit eurot ehk 83,7% aastaks kavandatust ning toetusi 0,50 miljardit eurot ehk 55,3% eelarvest.

Vaatamata maksutulude kasvule koguti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tulusid eelarvesse 43,7 miljonit eurot ehk 0,7% vähem, kuna mittemaksulised tulud vähenesid. Maksutulude laekumine kasvas 7,7% ehk 390 miljoni euro võrra ning mittemaksulised tulud vähenesid 33,8% ehk 431 miljoni euro võrra. Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemisest, kuna Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi (2007.–2013. aastal) toetused hakkavad lõppema ja uue perioodi (2014.–2020. aastal) vahendite kasutamine on alles algusjärgus. Maksutuludest on aastaga enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 132,3 miljonit eurot ja 100,3 miljonit eurot.

Kulusid tehti kümne kuuga 6,21 miljardi euro ulatuses ehk 75,9% aastaks plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 6,23 miljardit eurot, mis moodustas 80,0% aastaks kavandatust. Oktoobris tehti väljamakseid 635 miljonit eurot, mis on 7,8% kogu aastaks plaanitud kuludest.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 1,022 miljardit eurot ehk 76,6% aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 77,5% eelarves kavandatust. Selle aasta kümne kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 94 miljonit eurot ehk 10,1%. Kasvu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine. Personalikulude väljamakseid tehti kümne kuuga 545 miljonit eurot, mida on 7,2% enam eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 473 miljonit eurot ehk 10% enam kui aasta varem samal perioodil.
Investeeringuteks suunati oktoobri lõpuks 363 miljonit eurot ehk 53% aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 518 miljonit eurot ehk 83% planeeritud eelarvest. Tänavu aasta tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning selle täitmine tuleneb Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise eelmise perioodi lõppemisest.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti oktoobri lõpuks välja 436 miljonit eurot ehk 48,5% aasta eelarvest. Seda on 166 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli oktoobri lõpuks projekte heaks kiidetud 99,1% ja väljamakseid tehtud 92,5%.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,55 miljardit eurot. Oktoobris vähenes likviidsete varade maht 60 miljoni euro võrra, võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 135 miljonit eurot ehk 8,7% suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest, kuna eelarveülejääk suurenes.

Septembris kahanes valitsussektori eelarve ülejääk eelkõige kohalike omavalitsuste arvel ning kuu lõpus oli valitsussektori eelarve ülejääk 40 miljonit eurot ehk 0,21% prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem samal ajal oli eelarve 84,6 miljoni euro ehk 0,46%-ga SKPst puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse väiksemast puudujäägist kui ka kohalike omavalitsuste suuremast ülejäägist sellel aastal.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes