Tema sõnul on hinnad tõusuteel ka paljudes teistes Euroopa riikides ning raske oleks leida midagi, mis aitaks kaasa praeguste hindade püsimajäämisele või langetamisele. "Seda ei saa siiski võtta päris mustvalgelt," märkis Kommel. Näiteks kinodes on konkurentsi kasvamise tõttu hinnad langenud ning raamatukogude kasutamine on endiselt tasuta.
Samas ei ole Kommeli sõnul statistikaameti andmeist näha, et kultuuritarbimine oleks vähenenud. "Üldiselt ei ole külastatavus langenud, vaid ikka tõuseb vähehaaval. Ainukesena võib märgata teatriskäikude väikest langust viimase kolme aasta jooksul," märkis analüütik.
Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul aga jäävad Eesti teatri- ja kontserdipiletite hinnad paljudest teistest Euroopa riikidest kaugele maha ka siis, kui need tõuseksid veel poole võrra.
Kuna riik on toetusi masuaastate jooksul oluliselt vähendanud, on kultuuriasutused tema sõnul pidanud paljud riskid enda kukile võtma. "Enamik raha tuleb piletituludest ja kui riik võtab raha vähemaks, siis tuleb käsi kahjuks veel sügavamale kliendi taskusse pressida," ütles Mäe Postimehele.
Samas on näiteks rahvusooper suutnud tema kinnitusel oma hinnataseme viimase nelja aasta jooksul hoida enam-vähem samal tasemel. Ta pakkus, et kultuuriteenuste üldisele hinnatõusule võivad suurt mõju avaldada eelkõige vabaõhukontserdid, mis tema hinnangul on kohati väga soolaste hindadega.
Eurostati andmeil tõusid kultuuriteenuste ehk näiteks teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite hinnad Eestis viimase viie aastaga 39,7%. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine hinnatõus oli samal ajal 29,3%. Eestist suurem hinnatõus oli vaid Lätis – ligi 75%.
BNS
