30.07.2020 Neljapäev

Koja 7 ettepanekut halduskoormuse vähendamiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas majanduse elavdamise ekspertkogule seitse ettepanekut ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks.

Läbipaistmatu tervisekontrolli aja määramine suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust.
Läbipaistmatu tervisekontrolli aja määramine suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust. Foto: pixabay

1. Tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine

Riigikogu õiguskomisjonis on menetlusel tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille ühe muudatuse kohaselt soovitakse osadele ettevõtetele kehtestada tuleohutusülevaatuse kohustus, mida tuleb teha iga kolme aasta tagant ning ülevaatuse tegemise õigus on üksnes isikul, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse.

Kaubanduskoja hinnangul toimib tänane tuleohutuse enesekontrolli süsteem hästi ning see on osa tuleohutustegevusest. Muudatuse jõustumine tooks ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik ette hinnata. 

2. Pakendiaruannete audiitorkontroll

Alates 2015. aastast peavad pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas, laskma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette muudatus, mille kohaselt on Keskkonnainspektsioonil õigus igal ajal sõltumata põhjusest ja turule lastud pakendite kogusest nõuda pakendiettevõtjalt või taaskasutusorganisatsioonilt audiitorkontrolli läbiviimist, kusjuures kulud tuleb kanda ettevõtjatel.

Kui täna tuleb pakendiaruande audiitorkontroll läbi viia kord aastas ca 1500 pakendiettevõtjal, siis edaspidi võib Keskkonnainspektsioon nõuda audiitorkontrolli ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui kümnelt tuhandelt ettevõttelt. Sellist lahendust ei saa pidada mõistlikuks.

3. Võlgnikust töötaja töötasu arestimisakti täitmine

Kui kohtutäitur saadab tööandjale töötaja palga arestimise akti, peab tööandja hakkama arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema ülekande kohtutäituri(te) arvelduskontole. Kui ühel töötajal on mitu võlgnevust, peab tööandja lisaks jälgima, millises järjekorras nende võlgnevuste katteks raha kandma peab.

Sisuliselt võib öelda, et tööandja osutab kohtutäiturile arestimisakti alusel tasuta võla sissenõudmise teenust. See on ettevõtja jaoks keeruline ja kulukas, mistõttu tuleks kohustust muuta. Näiteks võiks tööandja saada arestimisakti täitmise eest teatud tasu või tuleks arestimisakti täitmist tööandja jaoks oluliselt lihtsustada (võimalusel näiteks nii, et tööandja kannab kogu töötasu võlgniku pangakontole ning teavitab täiturit, millisele kontole raha kanti, edaspidine jääb võlgniku ja täituri vaheliseks asjaajamiseks).

4. Töötukassa luba elamisloa taotlemisel

Välismaalaste seaduses sisaldub nõue, mille kohaselt on töötamiseks mõeldud elamisloa väljastamiseks vaja Töötukassa luba. Taotluse Töötukassa loa saamiseks peab esitama tööandja. Töötukassa kontrollib, et töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades.

Koda teeb ettepaneku jätta Töötukassa loa nõue seadusest välja. Muutus aitaks vähendada nii tööandjate kui ka Töötukassa halduskoormust ja kulusid ning kiirendaks muudatus elamisloa taotlemise protsessi. Samuti puudub praktiline vajadus Töötukassa loa järele, sest meile teadaolevalt jätab Töötukassa väga üksikutel juhtudel loa väljastamata.

Loa nõude kaotamise järel ei tasu karta, et tööandjad hakkaksid massiliselt välismaalasi palkama, sest endiselt jääksid kehtima muud piirangud, näiteks keskmise palga nõue ja sisserände kvoot.

5. Statistikaga seotud halduskoormus

Ettevõtted tajuvad endiselt kõige suuremat halduskoormust seoses erinevate Statistikaameti aruannete täitmise ja esitamisega. Seetõttu peab statistika seotud halduskoormuse vähendamine olema riigi jaoks üks olulisemaid prioriteete ettevõtete halduskoormuse vähendamisel.

Riik peaks vaatama üle, kas kõik ettevõtetelt küsitavad andmed on hädavajalikud ning kui on, siis kas neid andmeid oleks võimalik koguda ettevõtteid vähemkoormaval viisil. Eelkõige näeb koda võimalust halduskoormust vähendada, kui paraneb erinevate andmekogude vaheline suhtlus ja andmete kvaliteet. Selleks peavad riigiasutused tegema üksteisega tihedamat koostööd ning ilmselt peab riik suunama ka täiendavaid rahalisi ressursse statistikaga seotud valdkondadesse, et arendada erinevaid infosüsteeme, nende omavahelist suhtlust, võimaldada senisest rohkem kasutada aruannete eeltäitmist ning luua uusi ja innovaatilisi lahendusi andmete kogumiseks muul viisil kui aruannete abil. Kindlasti tasuks koos teadlastega analüüsida ka võimalusi, kuidas statistika vajadusi rahuldada läbi andmete (nt maksudeklaratsioonidest laekuvad) modelleerimise.

Viimastel aastatel on Statistikaamet ettevõtete halduskoormust vähendanud ning koda loodab, et sama trend jätkub ka tulevikus.

6. Töötajate tervisekontroll

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja korraldama vähemalt kord kolme aasta jooksul töötaja tervisekontrolli, kusjuures töötervishoiuarst määrab järgmise tervisekontrolli aja. Koda on saanud ettevõtetelt tagasisidet, et sageli ei ole tööandjale ega ka töötajale arusaadav, miks määrati järgmine tervisekontroll näiteks aasta või kahe pärast, mitte aga kolme aasta pärast. Läbipaistmatu tervisekontrolli aja määramine suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust.

Töötervishoiuarst määrab töötajale tervisekontrolli järel soovitused terviseriskide vähendamiseks, kuid need on tihti liiga üldised (näiteks, et töötaja vajab massaaži) ega arvesta inimese individuaalseid omadusi ning tema töö ja töökoha eripärasid. Samuti on tööandjale enamasti arusaamatu, mis põhjustel soovitused on tehtud, ehk selgusetuks jääb, kuidas oleks võimalik probleemile lahendust otsida juba töökohal terviseriske maandades.

Lisaks valmistab tööandjatele muret see, et töötervishoiuarsti teenus ei ole igas piirkonnas kättesaadav. Näiteks kojale teadaolevalt ei ole täna Hiiumaal ühtegi töötervishoiuarsti. Koda leiab, et tööandjatel ja nende töötajatel peaks olema paindlikumad võimalused tervisekontrolli korraldamiseks. Üks variant oleks see, et teatud juhtudel on võimalik tervisekontrolli läbi viia ka perearsti juures. Eelkõige just madalama riskiga töökohtade puhul ning ka siis säilib perearstile võimalus suunata töötaja täiendavale kontrollile töötervishoiuarsti juurde.

7. Pangakonto avamise ja sulgemisega seotud halduskoormus

Kuigi riik on selle valdkonnaga tegelemas ning hiljuti jõustusid mitmed muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, siis endiselt valmistavad ettevõtetele muret pangakonto avamise ja sulgemisega seotud probleemid.

Koda rõhutab, et see mure ei ole vaid välismaa ettevõtetel või välismaalasest omanikuga ettevõtetel, vaid ka kohalikel ettevõtetel. Pangad on sulgenud kontosid ka ettevõtetel, kes on aastaid Eestis tegutsenud. Rahapesu tõkestamine ning selleks tunne oma klienti põhimõtte rakendamine on kahtlemata väga oluline, kuid sellega ei tohi minna liiale, kahjustades ausate ettevõtete tavapärast äritegevust. Koja hinnangul aitaks halduskoormust siin vähendada selgemad ja läbimõeldumad reeglid õigusakti tasemel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes